Lapsepõlve valgeklaarivari

, kirjanduskriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nikolai Baturini värske kogumik «Fööniksburgi karussell» sisaldab autori nelja Viljandi-teemalist teksti.
Nikolai Baturini värske kogumik «Fööniksburgi karussell» sisaldab autori nelja Viljandi-teemalist teksti. Foto: Elmo Riig

Nikolai Baturini uues, Loomingu Raamatukogus ilmunud teoses «Fööniksburgi karussell» on kaks lühilugu, näidend ja kinonovell ning lennuka žanrikompotina sarnaneb see ülesehituselt kogumikega «Tirelilood» (1980) ja «Kummitus kummutis» (1993).

Mitu lugu on otseselt seotud Baturini varasema loominguga. Näidend «Heledate varjude õhtu» on samuti nagu kuuldemäng «Kääbus koturnidel» varalahkunud näitlejast Toomas Tondust, «Värvilised värvud» on kinonovell 1993. aastal ilmunud «Kartliku Nikase, lõvilakkade kammija» ainetel ning «Kristuseveri ja kirsiviin» sama romaani lõpukatkend. Üle fantaasia ja fantastilise jääb kaikuma hõllanduspilt lapsepõlvest ning eriline hellus õe vastu, kes vennale surma eel lapsepõlvest õunu toob.

«Olen sisuloome kõrval pidanud silmas ka keeleloomet. Vormi ja stiili valik on teadvustatud, vahel vaistlik. Nii olen välja kujundanud loomelaadi, mida omaette nimetan «võimatusevõimaluse stiiliks», s.t kõik reaalne on sedavõrd ebareaalne, et on – juba uuel tasandil – reaalne,» kirjutab Nikolai Baturin eessõnas «Fööniksburgi karussellile».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles