Tarvastu valla rahval tasuks sügiseni põlengust hoiduda

Kui väljakutse tuleb, ajab vahetuse vanem Rein Talur riided selga ja sõidab koos autojuhiga sündmuskohale, kuid kolmanda mehe puudumise tõttu ei tohi nad põlevast hoonest kedagi päästa.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tulekahju vältimine on väga oluline kõigile ja kõikjal, kuid eriti tähtis on see käesoleval suvel Tarvastu valla elanikele. Mustla tugikomando on üks 27 Eesti päästeüksusest, mille töötajad ei saa ajutiselt inimesi põlevast hoonest välja tuua.

Ohutusreeglid näevad ette, et leegitsevasse ja suitsu täis hoonesse tohivad päästjad inimesi otsima ja välja aitama minna vaid siis, kui nad on sündmuskohal neljakesi. Erandjuhul võib seda teha ka kolmeliikmeline meeskond ning Mustla komandos on tavaliselt korraga tööl täpselt kolm meest.

Selle aasta algul kehtima hakanud uue kollektiivlepingu tõttu on väikestes komandodes valves olijate arv langenud aga alla kriitilise piiri.

Nimelt oli varasema kokkuleppe järgi päästjate 24-tunnises vahetuses kaks tundi tasustamata niinimetatud puhkeaega, ehkki tegelikult pidid pritsimehed ka sel ajal depoos olema ja vajaduse korral appi tõttama. Et niisugune süsteem päästjatele ei meeldinud, kuid riigil kõigi töötundide tasustamiseks raha polnud, anti kaks kõnealust tundi tänavu vabaks ja iga mees sai aastas kaheksa puhkepäeva juurde.

Elupäästevõimekuse piiri peal olevates komandodes annab muudatus juba praegu valusalt tunda. Näiteks eile ei olnud Mustla depoos tööl ühtegi päästjat, kohal olid ainult vahetuse vanem ja autojuht. Kahekesi saavad nad küll põlevat hoonet väljastpoolt kustutada, ehkki normaalsest palju aeglasemalt, kuid kui keegi majas päästmist vajab, siis nad talle appi minna ei tohi. Sama lugu on uppujate veest välja toomisega.

«Närv on püsti — kui väljakutse tuleb, siis mis sa teed?» tunnistas vahetuse vanem ja ametiühingu usaldusisik Rein Talur.

Tema hinnangul tuleb Mustlas puhkuste ja koolituste tõttu arvestada kaheliikmeliste meeskondadega vähemalt oktoobrini. «Väljapääs oleks see, kui meile ületunnid kinni makstaks.»

Päästeametil selleks aga raha pole. Avalike suhete büroo juhataja Viola Murru andmetel oleks mullusel tasemel elupäästevõimekuse tagamiseks vaja nelja miljonit lisaeurot, kuid seda tänavu riigieelarvest ei antud.

Tarvastu vallavanem Alar Karu lubas Mustla päästjate elupäästevõimekuse vähenemise vastu kindlasti protestida.

«Minimaalselt kustutada pole ju mõtet,» oli Karu nördinud. «Pealtvaatamismeeskonda küll Mustlasse vaja pole!»

Vallavanem ütles, et kui muud üle ei jää, peab omavalitsus elupäästevõimekuse taastamiseks ise raha leidma. «Aga siis tuleb üks kohustus jälle valla õlule,» tõdes ta.

Tagasi üles