VANASÕNA ÜTLEB, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi omadestki.
Võhma õppetund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakalas juba palju kajastatud segadus Võhma linnaeelarve ümber on kahtlemata ebameeldiv kõigile asjaosalistele. See jõudis aga avalikkuse ette tänuväärselt heal ajal, sest volikogudes on parajasti arutusel kohalike omavalitsuste järgmise aasta eelarved.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine just volikogu ainupädevusse, kuigi eelarve eelnõu koostab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel valla- või linnavalitsus. Eelarve eest vastutab lõpuks siiski volikogu. Valla- või linnavalitsus peaks teoreetiliselt olema üksnes volikogu käepikendus.
Võhma juhtum tuletab nüüd ehk kogu Eesti volikoguliikmetele meelde, et nad tõesti peavadki volikogu ette hääletamisele toodud eelnõud enne nende kinnitamist rida-realt läbi käima. Mitte neid lihtsalt lugema, vaid mõttega läbi töötama. Ja märkama seejuures, mis on jäänud ridade vahele.
LOOMULIKULT EI maksa oodata, et iga volinik on ekspert igas valdkonnas ning teab ja tunneb kõike, mis kohaliku omavalitsuse eelarves kajastamist leiab. Seetõttu ongi vaja, et volikogus oleksid esindatud kohalikud elanikud eri elualadelt, oma ala asjatundjad.
Paraku ei pruugi seegi tagada, et läbi ei lipsa mõnda õnnetut apsakat, mis ennast hiljem valusalt meelde tuletab, nagu juhtus nüüd Võhmas. Sääraseid viperusi aitaks vältida ilmselt üksnes veelgi tugevam ja laiapõhjalisem ühiskondlik kontroll.
Paljud kohalikud omavalitsused on teinud oma järgmise aasta eelarve eelnõu juba veebis vabalt kättesaadavaks. Need ei ole küll sageli kergesti leitavad, kuid on kättesaadavad põhimõtteliselt igaühele. Selle asemel et hiljem sotsiaalmeedias ahhetada ja ohkida, võiksid ka tavakodanikud need ette võtta ja läbi vaadata. Kui see ei anna muud, siis saab vähemalt parema ettekujutuse omavalitsuse ees seisvate ülesannete ulatusest.
MIND KUI viljandlast huvitab kõige rohkem loomulikult Viljandi linnaeelarve.
Selle asemel et hiljem sotsiaalmeedias ahhetada ja ohkida, võiksid ka tavakodanikud need eelnõud ette võtta ja läbi vaadata.
Viljandi tuleva aasta eelarve maht on linnavalitsuse koostatud eelnõu kohaselt enneolematult suur, tervelt 30,54 miljonit eurot. Enneolematult suureks kasvab ka linna laenumaht. Aasta lõpuks peaks olema kohustusi kokku 12,58 miljonit eurot. 2018. aastal on plaanis võtta laenu kuni 3,30 miljonit eurot. Kui ei teaks, et laenu tahetakse võtta õige ja vajaliku asja jaoks (Paalalinna kooli rekonstrueerimine), tunduks see lausa hirmuäratav olukorras, kus linna elanikkond aina kahaneb ja vananeb.
Samas paneb veidi muretsema see, kuidas läheb elu siin edasi siis, kui eurotoetused 2021. aastal kokku kuivavad ja selle mõjul väheneb tõenäoliselt ka riigi panus omavalitsuste eelarvetesse. Praegu moodustavad riigi sihtotstarbelised toetused Viljandi põhitegevuse tuludest ligi kolmandiku.
TUNDUB, ET head ajad ei pruugi enam väga kaua kesta. Seetõttu tulekski Viljandis ka teised suuremad projektid (näiteks veekeskus) ära teha volikogu praeguse koosseisu ametiajal. Selleks et järgmise koosseisu ülesandeks ei jääks ainult laenude tagasimaksmine, tasuks aga tõmmata kokku kulutusi sealt, kus nende tegemine ei ole tingimata vajalik, alustades loomulikult volikogust endast.
Kui vaadata Viljandi eelarvet selle pilguga, võib öelda, et arenguruumi jätkub. Käesoleva aasta eelarves on volikogu kulutusteks ette nähtud 55 329 eurot, tuleval aastal 81 561 eurot (sealhulgas 1000 eurot volikogu liikmete toitlustamiseks ja kingitusteks, enam kui 3000 eurot erakondadele administreerimiskuludeks), kusjuures kasv tuleb täielikult makstavate tasude arvelt. Summad on küll suhteliselt väikesed, kuid kõnekad.
Ühest küljest võib muidugi väita, et kohv ja küpsised aitavad volinikel paremaid otsuseid langetada. Teisest küljest ... Kui igaüks peaks võtma volikogu istungile kaasa oma võileiva, kallutaks see tõenäoliselt hoidma linna raha kokku ka muudes asjades. Eks seegi ole ju poliitiline valik.
Igatahes tasub pidada alati meeles, et vähemalt idee poolest ei peaks kohaliku omavalitsuse volikogu olema mitte kohviklubi, vaid koht, kus langetatakse kohalike elanike huvidest lähtuvaid, korralikult läbimõeldud otsuseid.