Laborite erinevad tulemused muutsid kehva tee heaks

Nagu poolteist aastat tee ääres olnud silt teavitas, saigi tee valmis augusti lõpuks. Ehkki ehitajad pole seal pärast tee valmimist midagi teinud, on selle kvaliteet muutunud paari kuuga nii, et maanteeamet saab töö ehitajalt vastu võtta. Foto: Elmo Riig

​Kehv, pisut kehv, rahuldav. Sellised vastused tulid kolmest laborist, kus katsetati suvel Viljandi ja Mustla vahelisele teele laotatud asfaldisegu. Loeb viimane tulemus ja nüüd võtab maanteeamet teelõigu ehitajalt vastu.

Kuidas mõõdetavad parameetrid samast teest võetud proovide ühest laborist teise kolides järjest paremaks muutuvad, ei oska keegi seletada. Ometi tunnistavad nii ehitajad kui maanteeamet, et selliseid juhtumeid on ette tulnud varemgi.

Amet jääb napisõnaliseks

Maanteeamet jäi juhtumit kommenteerides napisõnaliseks. Lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt kinnitas, et kolmas labor on tunnistanud teekatte nõuetele vastavaks ja nelja kilomeetri pikkuse teelõigu vastuvõtmine ehitajalt, osaühingult Nurme Teedeehitus on alanud.

Eisenschmidti kinnitusel tellib maanteeamet kvaliteedi hindamise vaid akrediteeritud laboritelt. Analüüsi tulemused võivad tema seletust mööda erineda, sest need iseloomustavad vaid laborisse viidud proovitükke ning need on võetud eri kohtadest erineval ajal.

Laboritulemuste õigsuse eest vastutavad maanteeameti seisukoha järgi laborid oma akrediteeringuga ja maanteeametil ei ole alust seada kahtluse alla nende pädevust või seda, et katseprotokollides esitatud väärtused ei vasta tegelikkusele.

Riigile kuuluva teede tehnokeskuse labori juhataja Henri Prank kinnitas, et akrediteeringuga laborid katsetavad neile toodud tükke ühesugustel alustel. Täpselt on korraldatud nii katsetamine kui selleks mõeldud proovitükkide võtmine. Ka Prank viitas asjaolule, et nemad saavad analüüsida vaid neile toodud proovitükki. 

Lisaks kinnitas ta, et labor ei anna hinnanguid, kas teekate vastab nõuetele või mitte. «Meie väljastame andmed ja maanteeamet otsustab enda seatud parameetrite järgi, kas tee vastab kvaliteedile,» selgitas ta.

Seda, kui mitu laborit Eestis teekatte analüüsimisega tegeleb, ei osanud Prank kohe öelda. «Konkreetselt sellist analüüsi võis kevadel teha kaks laborit, aga võib-olla on neid aasta jooksul lisandunud,» selgitas ta.

Septembri alguses Sakalaga vestelnud Nurme Teedeehituse tegevjuht Tarvi Miilits sõnas, et tema olukorda kommenteerida ei saa, küll aga on tema teada Eestis varemgi juhtunud, et laborid annavad ühele ja samale teekattesegule täiesti erineva hinnangu.

«Ma ei tea, miks see nii on, aga maanteeameti infopäevadel on sellistest juhtumitest korduvalt juttu olnud. Ometi peaksid laborite proovid olema identsed,» lisas ta. 

Nurme Teedeehitus alustas Viljandist Mustla poole viiva maantee esimese  seitsme kilomeetri remonti eelmise suve lõpul. Esimesel aastal tehti korda lõik Viiratsi ringristmiku ja Laidu ristmiku vahel ning sealse töö kohta maanteeametil pretensioone ei ole.

Tulemus paranes kaks korda

Tänavu kevadel tehti valmis Laidu ristmiku ja Holstre-Nõmme vaheline lõik ning sellele neljale kilomeetrile pandud asfalt oli esimese labori analüüsi andmetel ebakvaliteetne, sest parameeter, mis näitab roobaste tekkimise ohtu, ületas tunduvalt lubatud normi.

Ettevõttele saadetud ametlikus kirjas asus maanteeamet seisukohale, et asfaldisegu on ebaõnnestunud. Ettevõte taotles seepeale proovide analüüsimist teises laboris ja sealt tulnud vastus näitas, et kuigi päriselt nõuetele see teelõik ei vasta, on lubatud normist kõrvalekalle tunduvalt väiksem, kui näitas esimese analüüsi vastus. 

Seepeale tegi maanteeamet ka ehitajaga kokkuleppe, et ühiselt leitakse kolmas labor, kus teest võetud proovi katsetada. Novembris tulnud vastus näitas, et kõik mõõdetavad parameetrid mahuvad normi piiridesse.

Kokku seitsme kilomeetri pikkuse Viljandi ja Mustla vahelise maanteelõigu uuendamine läks lepingu järgi maanteeametile maksma 3,8 miljonit eurot.