Ohtlik nakkus nõudis pisikese tüdruku elu

Väikelaps. Foto on illustratiivne. Foto: panthermedia.net / Ingrid Balabanova

Eelmisel nädala keskel kustus Viljandi haiglas pisikese tüdruku eluküünal. Viie päeva pärast oleks ta saanud aastaseks. Terviseameti kinnitusel põhjustas lapse surma üsna harva esinev meningokokknakkus.

«Perekonnale meie kaastunne, kuid kinnitame, et teistele ohtu ei ole,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Ta lisas, et pere teised liikmed ei olnud nakatunud ning kõikide lähikontaktsete inimeste uuringu tulemused haigustekitaja suhtes on olnud negatiivsed. Samuti on saanud lapsega kokku puutunud inimesed profülaktilist antibiootikumravi.

See polnud Viljandis esimene juhtum, kus väiksel lapsel tuli meningokokknakkusele alla vanduda. 2013. aasta 10. veebruaril heitis Viljandi haiglas samal põhjusel hinge aasta ja kahe kuu vanune poiss. Iiris Saluri sõnul on tegemist üsna harva registreeritava nakkushaigusega, mis võib raskematel juhtudel lõppeda surmaga. 2015. aastal oli üks väikelapse surmaga lõppenud haigestumine Tartumaal.

Nakkust on Eestis registreeritud ka sel aastal ning ühel juhul ei suudetud elu päästa meningokoktseemia tõttu. Nimetatud vormi on tänavu esinenud kahel korral ning lisaks haigestus kaks inimest, kellest üks oli 33- ja teine 21-aastane, meningokokkmeningiiti.

Iiris Saluri ütles, et terviseamet soovitab viiruste perioodil vältida väikelastega rahvarohketes kohtades käimist. Et viimase traagilise haigusjuhtumi puhul jäi haigustekitaja täpsem alatüüp materjali vähesuse tõttu määramata, on Saluri sõnul keeruline anda konkreetseid vaktsineerimissoovitusi.

Pärast seda, kui väikelaps kaotas 2013. aasta alguses Viljandi haiglas meningokokknakkuse tõttu elu, ütles Iiris Saluri Sakalale, et Eestis liigub eeskätt B-tüüpi bakter, mille vastu pole välja töötatud efektiivset vaktsiini. Sama aasta 1. märtsil ilmus riiklikule leheküljele vaktsineeri.ee teade, et meningokokk B nakkuse vastane vaktsiin Bexsero on Eestis kättesaadav.

Viljandi Kesklinna apteegi juhataja Liina Pääru ütles, et sealt pole viimasel ajal meningokokivastast vaktsiini küsitud. Kui tavaliselt saab apteek vaktsiini tellida järgmiseks päevaks, siis selle nakkuse vastu pole Pääru sõnul retseptiravimit ka laos.

Bexserot, mille hind tuleks kliendile üle saja euro, liikus Pääru andmetel viimati 2016. aasta märtsis. «Ladu ei osanud öelda, kas on tulemas või pole,» märkis ta ning lisas, et nii kallist vaktsiini ilma nõudluseta laos ilmselt ei hoita. Mitu korda odavam oli tema sõnul vaktsiin Meningococcal, aga selle kohta on öeldud, et seda enam ei tule. Veel on Eestis Pääru andmetel kasutusel Nimenrix, aga selle ostmine käib riigihankega ja ravim läheb otse haiglatesse.

Et meningokoki vastu vaktsineerimine ei kuulu immuniseerimiskavva, on riik andnud soovituse vaktsineerida neil, kes on sündinud ilma põrnata või kellel esineb põrna düsfunktsioon ning samuti immuunpuudulikkuse korral. 

Meningokokknakkus on kergesti leviv piisknakkus, mis kandub edasi õhu kaudu. Nakkusallikaks on haige inimene või pisikukandja, nakkus võib levida ka rääkides või köhides. Haigestumise määr on suurim väikelastel, teismelistel ja noortel täiskasvanutel.

Haiguse peamiseks kolmeks kliiniliseks vormiks on meningokoki-meningiit, meningokokisepsis ja meningiit koos sepsisega.

Meningokoki-meningiidi haigusnähud on peavalu, üle 40 kraadi ulatuv palavik, oksendamine, teadvuse hämardumine ning kuklakangestus. See haigusvorm on ravitav, suremus on üks kuni kolm protsenti. Meningokoki-sepsis on raske haigusvorm, sest sageli kujuneb septiline šokk. Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad mõne tunni jooksul, haige seisund halveneb väga kiiresti: haigel on palavik, teadvuse hägustumine, võib ilmuda petehhiaalne lööve jäsemetel. Suremus on 15–80 protsenti.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee ütles, et möödunud nädala traagilise juhtumi järel pole haiglasse pöördumised nimetatud haiguse kahtlusel suurenenud.