Sisukord
Arvamus
Paberleht

Tulumaksureformist võidab väga suur osa Eesti inimesi

3 min lugemist
Helmut Hallemaa FOTO: Elmo Riig

TULUMAKSUVABA miinimum tõuseb järgmisel aastal hüppeliselt, 180 eurolt 500 euroni. Sellest reformist võidab enamik tööinimesi ning suur osa pensionäre, sealhulgas enamik töötavaid pensionäre. Tegemist on muudatusega, mis suurendab enam kui 600 000 Eesti inimese sissetulekut. Lisaks tõuseb samale tasemele alampalk. Sellist palka teenivad inimesed võidavad 2018. aastal tänu maksuvaba tulu reformile ja alampalga tõusule kokku üle 1000 euro.

See on Eesti ajaloo olulisim maksumuudatus, lausa muutus mõtteviisis. Sellise suure hulga Eesti inimeste sissetulekuid otseselt suurendav ja nende igapäevaelu positiivselt puudutav reform toimub Eestis üle pikkade aastate. Loomulikult tuleb seetõttu ka parajalt mürinat ja nurinat nendelt, kes olid harjunud aastaid võimul olles vaid iseenda tõe ja õiglusega.

Teeme ühe asja selgeks: tulumaksureformi tulemusena saab kuni 1200-eurose sissetulekuga inimene iga kuu juurde 64 eurot ehk aastas 768 eurot. Võrreldes praegusega võidavad ka kõik need, kelle kuusissetulek ulatub 1776 euroni. Alles 2100-eurose sissetuleku piirist alates tuleb tulumaksu 36 eurot kuus rohkem maksta, sest tulumaksuvaba miinimum kaob.

TULUMAKSUVABA miinimumi tõstmise suurim kriitik on opositsiooni langenud Reformierakond, kes rõhutab, et praegu kehtiv ühetaoline tulumaks on meie riigi konkurentsieelis ning et uus süsteem karistab eriliselt töökaid. Mina usun siiralt, et enam kui 2100-eurose sissetuleku puhul 36 euro loovutamine selleks, et ligi kolmveerand samuti töökatest Eesti inimestest saaks juurde 64 eurot, pole ka paljude veidi enam panustajate silmis karistusaktsioon.

Mõru pillina ei maksa kindlasti võtta sedagi, et kolmelapseline pere saab 500 eurot toetust, et õpetajate, sotsiaal- ja kultuuritöötajate palk tõuseb, et on riiklik matusetoetus ja hambaravitoetus, lisaraha suunatakse tervishoiule, huviringidele, omavalitsustele ...

Tõsi, tulumaks pole võib-olla nagu kaks pluss kaks, kuid vaid lihtsus ei tohi olla põhieesmärk. Meie lihtsus on seni seisnud eelkõige selles, et madalat ja keskmist palka saavad ja sellise sissetulekuga inimesed on panustanud suhteliselt rohkem võrreldes kõrgemapalgalistega.

KUI EESTI VÕTTIS proportsionaalse tulumaksu üheksakümnendate alguses kasutusele, oli selle üks oluline põhjus meie äsja taasiseseisvunud riigi vähene võimekus keerulisemat maksusüsteemi hallata ja kontrollida. Nüüd, mil Eesti on e-riik ning oleme ise ennast hinnanud isegi digitiigriks, on muutuse võrdlemine võimatu missiooniga meelevaldne. Kas siis tõesti meie tublid raamatupidajad ja meie inimesed ei saa hakkama oma tulude haldamisega ega suuda nendelt teha maksuvaba tulu arvestust, kasutades vajadusel maksu- ja tolliameti üksikasjalikke abimaterjale ja kalkulaatoreid? No ei kõla usutavalt! Me oleme siiski nutikate lahenduste ja nutikate inimestega tore väikeriik.

Eesti keskmine palk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ehk enam kui 60 eurot lisandub järgmisel aastal iga kuu sellist palka teenivate inimeste pangakontole. Paraku pole keskmine palk Eesti inimeste tegeliku sissetuleku etalon. Mediaanpalk, millest pooled töötavatest inimestest teenivad vähem, on vaid 909 eurot. Seega on astmelise tulumaksu sisseviimine riigis, mis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD riikidest on sissetulekute erinevuselt ebavõrdsemate seas, vajalik samm.

OECD vastne prognoos rõhutabki, et maksuvaba tulu tõstmine 500 eurole ergutab majapidamiste ostujõu kasvu, mis omakorda toetab tööturul osalemist ja vähendab väikeste sissetulekute maksukiilu. See põhimõtteline reform elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust, suurendab just madalama ja ka keskmise sissetulekuga inimeste maksujõulisust.

Ometi on kriitika meedias tohutu. «Elulised» näited maksusüsteemi selgitamiseks tuuakse perekondadest, kus isa ja ema palk on üle 1800 euro ning vanaisa on pensionärist füüsikaprofessor, kelle palk koos pensioniga ületab 2100 euro piiri. Pigem on see siiski erandlik näide. Ainult halba näeb muudatustes Brüsselist peaaegu kümmet mediaanpalka kuus teeniv Euroopa parlamendi liige. Levib ka hulk valesid ja pooltõdesid.

Mure, et sissetulekute hulka arvatakse oma auto müügist või eluasemest saadud tulu, on samuti alusetu. Maksuvabaks tuluks jäävad ka toimetulekutoetus ja peretoetus. Arvutustes lähevad arvesse vaid deklareeritavad asjad.

Sellest, mida arvatakse sissetuleku hulka ja mida mitte, saab kõige paremini teada maksu- ja tolliameti kodulehelt. Niisamuti saab peagi jälgida, kas aasta jooksul tuleks teha tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel korrektuure, et järgmisel kevadel poleks võimaliku tekkiva tagasimaksevajaduse tõttu üllatusi. Kui leiate, et teie aastatulu võib ületada 14 400 eurot, saate tööandjale esitada avalduse, et 500 euro asemel rakendataks hoopis näiteks 400-eurost tulumaksuvaba miinimumi.

TULUMAKSUVABASTUS on olemuselt sotsiaalne toetus. Seda peaks saama seda vajavad inimesed. Seega on uuest aastast rakenduv tulumaksureform samm õigele poole. Seni oleme maksustanud tulu, millega ei ole võimalik ära elada. See on isegi lausa ebaeetiline.

Maksuvaba tulu reformist võidab üle 80 protsendi meie inimestest, enamik neist 64 eurot kuus. Kõigist pensionäridest võidab üle 40 protsendi ning sissetulek jääb tulumaksu arvestamisel samaks ligikaudu 50 protsendil.

Me töötame koos võrdsema, õiglasema ja sidusama ühiskonna nimel. Nüüd reaalselt inimesteni jõudev tulumaksuvaba miinimumi positiivne muudatus on vajalik ja üks olulisemaid samme sellel teel. Eesti majandusedust peavad osa saama kõik Eesti inimesed.

Seotud lood
17.10.2020 20.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto