Sisukord
Arvamus
Paberleht

Maksulaekumine kasvab jõudsalt, ehkki ei peaks

2 min lugemist
Eugen Veges FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

EESTI MAKSULAEKUMINE kasvab jõudsalt, maksudega trikitamine jätkub. Maksulaekumiste ja majanduskasvu perioodilised võrdlused näitavad, et maksulaekumine suureneb kohati kaks korda majanduskasvust kiiremini.

Sellest hoolimata otsitakse võimalusi, kuidas inimestelt veelgi enam raha kätte saada. Maksumäärade tõstmise ja uute kehtestamise põhjendused on naeruväärsed. Tervisest hoolimist ei tasu maksude tõstmise põhjenduseks tuua. Maksude tõstmise eesmärk on koguda suuremaid summasid.

KUI  MAKSULAEKUMINE suureneb üldisest tulubaasist kiiremini, peab maksukoormus kasvama. Oponeerijad väidavad, et maksukoormuse indikaatori järgi on eestlaste maksukoormus mõõdukas. See on pooltõde. Indikaator on üks näitajatest, mis ei kajasta varjatud maksusid.

Tulumaksumäära langetamise varjus töötuskindlustusmaksu kehtestamine kasvatas eestlaste maksukoormust. Statistika seda ei kajasta. Töötuskindlustusmaks ei paigutu raamatupidamislikult maksureale. Ka osaline haigusraha maksmise erasektorile kohustuseks tegemine kasvatas maksukoormust. Riigilõivude kulupõhisest kõrgem tase on maks, mida maksukoormuse indikaator ei sisalda.

Maksutulu kasvatamine ei tohi eesmärgiks olla. Ekstensiivse lähenemise asemel tuleks panustada efektiivsusele ehk maksuraha otstarbekamale kasutamisele. Maksumäärade tõstmisele põhjenduste leidmise asemel tuleks  mõelda, kuidas inimeste maksukoormust langetada.

ALKOHOLIAKTSIISI tõstmise ja inimeste tervise eest hoolitsemise vahel puudub võrdusmärk. Tegemist on sooviga kasvatada rahavoogusid. Seda tuleb tunnistada. Selgus võimaldab mõistmist ja soosib debateerimist.

Kõik liiast on kahjulik, olgu see alkohoolsete jookide või toidu tarbimine, sportimine või mõni muu tegevus.

Maailma terviseorganisatsiooni alkoholieksperdi ja Soome alkoholiuuringute juhina tegutsenud Kari Poikolainen kinnitab, et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine on täiskarsklusest tervislikum. Sellise mehe seisukohti tuleb usaldada. Asi polegi tegelikult niivõrd usaldamises, kuivõrd ühtede uuringutulemuste kummardamises ja teiste mahategemises.

PÕHJENDUSE MAKSUDE kasvatamiseks leiab alati. Rasvasematele toiduainetele suurema, valgu- ja süsivesikurikkamatele väiksema maksu kehtestamisega koguksime kopsaka summa. See poleks aga õige.

Jälgin maksude tõstmise ja kehtestamise põhjendusi. Piinlik hakkab. Kas kodanikke peetakse tõesti nii rumalateks, et kondi viskamisest nende rahakoti kallale minemiseks piisab?

Kui on vaja maksulaekumisi kasvatada, tuleb seda ka välja öelda. Inimeste tervise eest hoolitsemine jäägu tervishoiuvaldkonna pärusmaaks.

OLEME TARBIMISMAKSUDE kogumise poolest eurotsoonis agaraimad. Käibemaksumäär on meil eurotsooni keskmine, kuid teiste riikide erandid teevad meist suuremad maksukogujad. Eurotsoonis ei ületa toiduainete keskmine käibemaks 10 protsendi taset, meie kogume 20 protsenti.

Toiduainetele tehtavad kulutused moodustavad suure osa väljaminekutest. Tervise seisukohast oleks mõistlik toiduainete käibemaksu langetada, sest soodsamad hinnad tagaksid mitmekülgsema ja taskaalustatuma toidu laual.

Maksulaekumise kasvatamine maksusüsteemi muutmise kaudu pole meie tingimustes põhjendatud. Selline lähenemine pole kestlik.

Seotud lood
03.12.2020 04.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto