Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kavandatav kaitseala ajab metsatööstused tagajalgadele

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kehvade talvede tõttu on tööstustel olnud raske palke varuda. Uute kaitsealade tulles muutub nende olukord veel keerulisemaks. | FOTO: Elmo Riig

Viljandimaal kavatsetakse luua 4600 hektari suurune salu-laanemetsa kaitseala, mis metsatöösturite arvates mõjub nende tegevusele laastavalt.

Riigile kuuluvale maale kavandatav kaitsela paikneks Mulgi, Viljandi ja Põhja-Sakala vallas. Pärast riigimetsa majandamise keskuse (RMK), teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide läbirääkimisi otsustati luua kolm kaitseala: 709-hektarine Naistevalla, 2466-hektarine Kuninga-Rimmu ja 836-hektariline Ereste-Niguli. Umbes pool kõigest jääb endise Halliste valla piiridesse.

Kaitsealade moodustamine on plaanis ministri käskkirjaga algatada käesoleva aasta lõpuks. Seejärel alustab keskkonnaamet kaitsealade moodustamise eelnõude avalikustamist ja huvirühmade kaasamist. Uute kaitsealade moodustamise kinnitamiseni soovitakse jõuda tuleva aasta jooksul. Praegu on Eesti metsamaast erinevate kaitserežiimidega kaetud ligi veerand, 24,6 protsenti.

Lootusetuse tunne

Suure-Jaani lähistel asuva osaühingu Combimill Sakala müügijuht ja juhatuse liige Aimar Kreevald sõnas, et nii mastaapse kaitseala loomine kahjustab kindlasti nende tegevust. «Uute kaitsealade loomist me hea pilguga ei vaata, aga mis me teha saame,» sõnas ta.

Karksi-Nuias liimpuitu, puitbriketti ja saematerjali tootva aktsiaseltsi Textuur juhataja Argo Jõgi sõnutsi mõjub selline otsus puidutööstustele halvavalt, materjalide hinnad kerkivad ja kui riik jätkab sarnaste sammude tegemist võib jääda Eestisse vaid kaks või kolm puidutööstust.

Aimar Kreevaldi kinnitusel seab metsatööstuste võimalik kadumine löögi alla just maapiirkonnas elavad inimesed, kes praegu saavad oma kodu lähistel tööl käia. Tulevikus muutub see praeguste otsuste valguses tema ütlemist mööda küsitavaks.

«Puidutööstuses saavad ka tavalised inimesed tööd,» lausus  Argo Jõgi. «Need, kes ei ole IT-spetsialistid ja insenerid, tahavad ka elada.»

Jõgi sõnutsi on metsakaitsjad viimasel ajal tekitanud hüsteeriat. «Minu arvates on praegu Eesti raiekava hästi paika pandud, kõik toimib ja töötab. Milleks seda süsteemi lõhkuda? Asi läheb selleni, et varsti raiutakse poole vähem ja seejärel veel poole vähem,» rääkis ta.

Textuuri juhi arvates oleks ebamõistlik, kui taastuvat ressurssi ei kasutataks ja jäetaks see niisama mädanema. «Mahavõetud metsade asemele on kõikjal istutatud noori, see on looduse loomulik ringkäik. Mida me Eestis siis viimaks pihta hakkame? Olen alati öelnud, et miljon eestlast mahub vabalt ka mujale Euroopasse ära. Võtame kätte ja lähme kõik põgenikeks. Kui Eesti ühiskond otsustab, et metsatööstust ei ole vaja, siis mis mina, väike putukas, teha saan?»

Jõgi tuletas meelde, et pehmete talvede tõttu on puidutööstustel niigi rasked ajad ja toorme hind on kõrgeks läinud.

Aktsiaseltsi Viiratsi Saeveski juhataja Tõnu Ehrpais leidis, et kaitseala loomine on Eesti kodanikele väga kallis otsus. «Ühe tihumeetri toorpalgi hind on üpris krõbe. Ehk me tõesti oleme kõige rikkam riik, kes võib endale sellist asja lubada? Ootan huviga aega, kui kõik toetused lõpevad.»

Range kaitse

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma selgitusel lähtus keskkonnaministeerium kaitsealade loomisel eeldustest, et need on valdavalt väljakujunenud metsamaal, seal on võimalikult suur laane-, salu- ja soovikumetsa kasvukohatüüpide osa, need alad on võimalikult suured ja asuvad maastikus kompaktselt või piirnevad olemasoleva kaitsealaga, seal on võimalikult vähe raielanke ja väljakasvatatud kultuurpuistuid ning seal leidub vana metsa.

Lisaks on RMK teinud ettepaneku moodustada Viljandimaal veel kaks uut kaitseala. Ettepanek on luua endisesse Halliste valda Tilla looduskaitseala pindalaga 59 hektarit ja endisesse Karksi valda Laanekolli looduskaitseala 296 hektarit.

«Nimetatud kaitsealade moodustamisega kasvaks range kaitsega salu- ja laanemetsade pindala  praegusega võrreldes ligi kaks korda. Tagatud saaks range kaitse kõikides Eesti metsatüüpides sellises ulatuses, mis pikas perspektiivis looks eeldused nendele omaste vanametsa liikide säilimiseks ja üldiseks metsade elurikkuse kasvuks. Ülejäänud tüübirühmade metsad on juba praegu piisavalt range kaitse all,» märkis Taimo Aasma.

Tagasi üles