Viljandi teine vanalinn

, restauraator, muinsuskaitsja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Viljandi mõisa majandusõuele ja mõisa tiigile praeguse Ugala teatri juurest. Vasakul vahvärkseintega puuhoovi maja, keskel mõisavalitseja maja, taamal tallid.
Vaade Viljandi mõisa majandusõuele ja mõisa tiigile praeguse Ugala teatri juurest. Vasakul vahvärkseintega puuhoovi maja, keskel mõisavalitseja maja, taamal tallid. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Viljandi teiseks vanalinnaks võiks nimetada rohkem kui 60 hoonega asulat, mis paiknes XX sajandi algul lossimägede küljel Valuoja orus. Tsaariaja lõpul oli ajaloolise Mõisa tee (praeguse Hariduse tänava), tänase Reinu tee, Hiie puiestee ja Kalmu tänava piirkonnas elust pulbitsev Viljandi mõisa majandusõu.

Palju olnust on kadunud ja ununenud, mistõttu on paslik väikese linna jaoks vägagi suurt nähtust uuesti sõnastada ja mõtestada.

Kõrvutades meie vanalinna ja mõisaõue ajalugu, leiame mitu sarnast peatükki: ürgvana tänavate struktuur ja hoonestus, ajalooline miljöö, väärtuslikud vaated, linna ja mõisa paralleelne ajalugu. Kui vanalinn on üsnagi hästi vaadeldav ja säilimiseks peaaegu kaitstud, siis unustusse vajuva mõisaõue jälgi märkavad veel vähesed, selle püsimiseks ei ole seni otsustavaid samme astutud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles