Ühes koeraga võetakse endale vastutus ja kohustused

Kaire Teas ja Unca Foto: Politsei- ja piirivalveamet

IKKA JA JÄLLE tuleb ette, et hulkuvad või lahti pääsenud koerad ründavad inimesi või teisi loomi või tekitavad oma ettearvamatu käitumisega hirmu. Ainuüksi möödunud nädalavahetusel teatati Viljandimaa korrakaitsjatele kahel korral maakonnas ringi hulkuvatest koertest. Olgu etteruttavalt öeldud, et ükski inimene ega loom seekord õnneks viga ei saanud, aga lähikuudest on ilmselt paljudele meelde jäänud päris raskete tagajärgedega lood. Need oleks võinud olemata olla, kui loomaomanikud oleks võtnud õigel ajal vastutuse ja pidanud oma lemmikuid kodu territooriumil nii, et sealt lahti- või väljapääsemine oleks olnud välistatud.

MÖÖDUNUD laupäeval teatas murelik elanik häirekeskusele, et Mulgi vallas Karksi küla eramu juures on teist päeva võõras koer, kes jookseb autodele järele, haugub ringiliikuvate inimeste peale ning põhjustab kohalikes hirmu. Et koera omanikku ei õnnestunud välja selgitada, võeti kontakti loomade varjupaiga töötajaga ja paluti koera äratoimetamiseks spetsialisti abi.

Pühapäeva hommikul teatas üks inimene Viljandi vallast seal lahtiselt ringijooksvast naabrikoerast. Kõne vastu võtnud korrapidajale selgitas ta, et vestlus naabriga tolle lemmiklooma teemal ei ole kasu toonud: koer ilmub mingi aja möödudes uuesti küla vahele, mistõttu on elanikud hirmul ja lapsed ei julge õue minna.

Politseinikud selgitasid kohalike abiga looma omaniku välja ning vestlesid temaga loomapidamise eeskirjade teemal. Seejärel lubas ta teha kõik endast oleneva, et koer edaspidi enam lahti ei pääseks ja naabreid ei hirmutaks.

Kuigi hulkuvaid koeri kohtab ka linnas, tunduvad nood olevat pigem maapiirkondade mure. Kahjuks on täitsa tavapärane, et talude ja maamajade ümber jooksevad lahtiselt ringi pere lemmikud, kes peaks omaniku arvates territooriumil paigal püsima. Paraku on instinktid tugevamad kui harjumus ja väljaõpe ning võimaluse tekkides kipuvad koerad ringi luusima. Ohtlik on selline hulkumine nii loomale endale kui ka ümberkaudsetele elanikele ning kari- ja koduloomadele.

Looma suurus ja iseloom seejuures ei loe. Ka kõige pisem ja malbem pitsu võib kõrvalistes inimestes hirmu tekitada. Nii nagu kardetakse madusid, ämblikke ja putukaid, võidakse ilma otsese põhjuseta karta ka koeri.

ET OLEN ISE PIKKI aastaid kokku puutunud politsei teenistuskoerte koolitamise ja väljaõppega, võin kinnitada: koer on karjaloom ja tema peremees peab olema karja juht. Iga peremees võtab ühes lemmikloomaga endale vastutuse ning kohustuse tema kui uue pereliikme eest hoolitseda, teda pikki aastaid truult kasvatada ja temast hoolida. Hoolimine ei tähenda seejuures vaid toidukausi ja puhta vee ettepanekut. See tähendab ühtlasi, et omanik peab koera oma territooriumil nii, et oleks välistatud tema lahtipääsemine. Ka ajal, kui tollel on loodusest tulenevalt suurem tung ja ind minna maailma avastama.

Kuigi austus ja usalduslik suhe peremehe ja tema lemmiku vahel on väga olulised, ei tohi lemmikut kunagi lõpuni usaldada. Loom on loom ning oma malbest loomusest ja heast kasvatusest hoolimata võib ta mõnes situatsioonis ettearvamatuks muutuda. Lahtipääsenud koerad võivad sealjuures minna kodust kilomeetrite kaugusele ning teistega kambas liikudes võib muidu tagasihoidlik koer karjajuhi eeskujul muutuda nii teiste loomade kui ka inimeste suhtes ründavaks ja ohtlikuks. Ärritavad tegurid võivad looma jaoks olla näiteks ringijooksvad lapsed, teised loomad või sõidukid.

Ilmselt oleme kõik mõne koeraomaniku suust kuulnud lauset «Minu koer ei hammusta ja on sõbralik». Ometi on nii mõnelgi sellisel kiitlejal varrukast võtta ka mõni negatiivne lugu halbadest kokkusattumustest ja hambajälgedest kellegi käel või kintsul. Seega tuleks koeraomanike sõnadesse suhtuda teatava ettevaatlikkusega. Koeraomanik peab valvas olema alati, ka siis, kui ta jalutab koeraga, kes on rihma otsas. Vastutus looma käitumise eest lasub vaid tema peremehel.

KASSIDE JA koerte pidamise eeskirja on sätestanud kohalik omavalitsus ning see on mõeldud omanikele, et tagada nende loomade püsimine kodus või koduhoovis. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile inimestele, kelle omandis või valduses on lemmikloom.

Lemmiklooma pidades tuleb lisaks eeskirjale lähtuda aga ka headest tavadest, loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest ja loomatauditõrjeseadusest.

Koera tuleb pidada omanikule kuuluval territooriumil nii, et oleks välistatud tema lahtipääsemine. Loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma püüdmist korraldab loomapidaja või kohalik omavalitsus, kel on üldjuhul olemas ka leping loomade varjupaigaga.

Juhul kui hulkuva koera omanikku ei õnnestu kindlaks teha, kutsutakse kohale loomapüüdjad, kes koera varjupaika toimetavad. Kui omanik õnnestub tuvastada, tuleb tal lemmikule järele minnes tasuda looma püüdmise ja ülalpidamisega kaasnenud kulutused.

Politsei sekkumist vajavad juhtumid, mille puhul hulkuv koer on põhjustanud varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on sellisel juhul võimalik looma omanikku karistada rahatrahviga.

Hoidke oma lemmikuid!