Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Terviserikkest tingitud avarii võinuks lõppeda palju halvemini

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Momendil, mil Viljandist Imavere poole liikuva veoauto juht laseb kuuldavale valuhäälitsuse, lähenevad talle vastassuunast kallur ja sõiduauto. Puhas õnn, et suur Scania püsib veel mitukümmend meetrit oma reas ja vajub vasakule kraavi pärast seda, kui need kaks sõidukit on temast möödunud. Eemalt paistavad juba järgmise auto tuled.

«Mitu autojuhti võivad hakata 4. detsembrit oma teiseks sünnipäevaks pidama,» nentis Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam pärast veoki pardakaamera salvestise vaatamist.

Esmaspäeva lõuna ajal tabas Scania juhti veidi pärast Olustvere ristmikku terviserike, mille tõttu ta ei tulnud enam raske masina valitsemisega toime. Pärast kraavisõitu anti elukutselisele autojuhile kohapeal esmaabi ning viidi ta Viljandi haiglasse kontrolli.

Mõtlemise koht

Politseinik ei laskunud juhtumist rääkides roolikeeraja tervisliku seisundi üksikasjadesse, ent tahab äsjase näite valguses rõhutada, kui ohtlik see on, kui igapäevase leiva teenimiseks massiivset sõidukit juhtiva inimese tervis ütleb tööpostil üles.

«Kui liiklusõnnetuse üks osaline on raskeveok, siis on ka kahjud ja vigastused suured,» märkis Alar Sadam. «Me ei räägi ainult veokijuhi enda saatusest. Kui näiteks buss peaks juhtuma vastu sõitma, siis võivad 50 inimese elu ja tervis ohtu sattuda.»

Sadam täheldas, et sageli eelneb raskele terviserikkele mõni sümptom, näiteks kuumusehoog, südame puperdamine või hingeldus. Neisse tuleb patrullitalituse juhi sõnul suhtuda täie tõsidusega: sõiduk kohe kinni pidada ning enne, kui rike halvab, endale kiirabi kutsuda.

«Teine asi, millele ma ise viimasel ajal mõelnud olen, on see, et need juhid, kes on varem mõne ohtliku terviserikke läbi põdenud või kellel on diagnoositud mõni selline haigus, mis võib roolis olles vallanduda, peaksid kaaluma, kas autojuhi elukutse on neile ikka õige,» jätkas Alar Sadam. Ta tõi välja, et autojuhitöö on pahatihti üsna pingeline ning stressirohketes olukordades on tervisehäda vallapääsemise võimalus suurem. Eriti veel siis, kui sohvril on kunagi varem näiteks insult olnud.

On päevakorral

Küsimusele, kas terviserikkest tulenenud avariisid on aastate jooksul vähemaks jäänud või juurde tulnud, vastas Alar Sadam, et tema kogemuste põhjal tundub, et pigem viimast. «Aga võib-olla sellistest juhtumitest lihtsalt räägitakse rohkem,» lisas patrullitalituse juht.

Seda, et professionaalsete roolikeerajate tervisemured on päevakorral, on varem Sakalale tõdenud nii autoettevõtete liit kui ka transpordi ametiühing.

Tänavu kevadel, kui leht kirjutas juhtumist, kus veokijuht jäi Viljandist Karksi-Nuia poole sõites magama ja sõitis kraavi, ütles autoettevõtete liidu direktor Villem Tori, et ka selliste juhtumite taga on tihti mõni tervisevaegus. Autojuhtidele korraldatavatel koolitustel on tervis üks käsitletavatest teemadest ning sohvrite tervise hoidmise eesmärgil on kehtestatud ka puhkeaja nõuded.

Tagasi üles