Riigihanke võitja leiti liisuga

Liisuvõtmist tunnistasid nii ESRO ehitusdirektor Tõnu Põldma (vasakul) kui ka EG Ehituse tegevjuht Ahto Aruväli. Foto: Marko Saarm

Kahe ehitusfirma sendipealt ühesugune pakkumine pani Põhja-Sakala valla olukorda, kus Suure-Jaani veekeskuse soojatorustiku ehitaja tuli valida loosi teel.

Kurioosumi põhjustas asjaolu, et vähempakkumisele esitasid aktsiaselts ESRO ja Eesti Gaasi kontserni ettevõte aktsiaselts EG Ehitus sama summa – 99 000 eurot. Ettevõtetele pakuti liisuvõimalust ning mõlemad olid sellega nõus. Vastasel juhul oleks kogu riigihange tulnud uuesti korraldada.

Soojatorustikku soovis ehitada seitse ettevõtet. 

ESRO on kurb, aga lepib

Nii ESRO ehitusdirektor Tõnu Põldma kui ka EG Ehituse tegevjuht Ahto Aruväli olid eile Suure-Jaanis kohal. Ühte ümbrikusse pandi ESRO, teise EG Ehituse nimi. Kõrvalruumist kutsutud valla registripidaja Sirje Aua valis kahest ümbrikust EG Ehituse oma. 

«Mis teha, olen kurb,» laiutas Tõnu Põldma käsi. Tallinnast kohale sõitnud Ahto Aruväli oli seevastu ilmselgelt rõõmsas tujus. Mõlemad mehed ütlesid, et tegelikult oli tõik, et kaks pakkumist olid sendipealt ühesuurused, üsna uskumatu ja erakordne. Tõnu Põldma lubas, et liisuheitmise tulemusega on ta siiski nõus. 

See oli kordushange. Eelmise võitja oli ESRO, kes pakkus 102 000 eurot, ent hanke läbiviimisel oli eksitud protseduurireeglite vastu. Nimelt oli hanke avaldamisest pakkumise esitamise tähtajani vaid 10 päeva, aga pidanuks olema 15. Seega tuli välja kuulutada uus hange. 

Valla keskkonnanõuniku Tiiu Umala meenutusel tuli liisku heita ka  2014. aastal Suure-Jaani valla teede lumelükkaja leidmiseks koostatud riigihanke puhul. 

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane märkis, et hankijal on võimalik alusdokumentides ette näha, kuidas valitakse võitja olukorras, kus esitatakse võrdsed pakkumised. 

«Tavaliselt nähaksegi ette, et edukas pakkuja valitakse liisuheitmise teel. Juhul, kui hankija ei ole alusdokumentides ette näinud korda selliseks juhuks, kui pakkujad on esitanud võrdsed pakkumised ja pakkujad liisuheitmisega nõus ei ole, tuleb hankijal menetlus omal algatusel kehtetuks tunnistada, sest kehtestatud tingimuste järgi ei ole edukat pakkumist võimalik välja selgitada.» 

Sooja hind langeb

Nimetatud hanke tulemusena asutakse ehitama 490 meetri pikkust soojatorustikku Suure-Jaani katlamaja juurest tulevase tervisekeskuseni. Hanke korraldanud Suure-Jaani Halduse juhataja Lembit Kruuse nentis, et õnneks on kõik vallale kuuluv maa. Tulevikus jaguneb hakkpuiduga töötava katlamaja võimsus võrdselt koolimaja, elamute ja tervisekeskuse vahel.

Seejärel peaks katlamaja hakkama talvisel tippajal töötama maksimumilähedasel režiimil, võimalik, et väga külmal ajal tuleb seni varuks hoitud õlikatel taas läikima lüüa. Kruuse avaldas lootust, et massiefekti tõttu sooja hind asulas tulevikus kahaneb. 

Ta nentis, et kõige kulukamaks tõotab kujuneda soe basseinivesi. Ainuüksi selle ülessoojendamiseks kulub umbes nädal. «Arutasime ka maakütte paigaldamist tervisekeskuse juurde, ent arvutuste kohaselt oleks see märksa kallimaks osutunud,» sõnas Lembit Kruuse. 

Kui selgub, et suvel ei ole mõistlik linna katlamaja käigus hoida, võidakse veekeskuse katusele paigaldada päikesepaneelid.