/nginx/o/2017/12/01/7367535t1h1584.jpg)
Mitu aastat tühjana seisnud Mustla Tünni kõrtsi uus omanik Silver Kuningas leidis remonti tehes seina seest peidiku.
Remont tõi välja kõrtsi salaurka
2. detsember 2017, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võtsime arhiivitoa seinalt vana krohvi maha ja üllatuslikult tuli seina seest välja luuk, umbes poolemeetrise läbimõõduga. Sellisest mahub inimene kenasti sisse,» pajatas Kuningas. Luuk leiti arhiivikappide tagant.
Maja on Mustla keskväljaku äärde ehitatud 1926. aastal ning esialgu oli see pangahoone.
Kitsas ruum
Avause kaudu sisenedes avastas Silver Kuningas telliskividest laotud konku, mille laius on 1,5 ja kõrgus 2 meetrit. Seal leidus vanu lahtisi konservikarpe, purunenud taldrikuid, sinepi- ja soolatoose ning lillevaas. Konservikarbid pärinevad Teise maailmasõja eelsest ajast, nendes on olnud sprotte ja Tallinna kilusid.
«Uurisin registrist jooniseid ja seal sellist luuki ega toakest märgitud ei ole,» rääkis Silver Kuningas. Need joonised pärinevad 52 aasta tagusest ajast.
Kuninga sõnutsi olid peidiku ette löödud huvitavad nummerdatud lauad, mis oleks pärit nagu kusagilt moonakastist. Et sealt võis leida avatud konservikarpe, võibki Kuninga meelest arvata, et seal on mingi aeg inimest peidetud, ehk näiteks on seal pärast sõda olnud metsavend. Tarvastu kant oli ju metsavendade poolest kuulus. Arhiivist leitud artiklitest luges ta, et kunagi oli naabruses olnud suur rööv, siis oli nähtud hobuvankrit just selle maja hoovil. «Ehk oli peidikus varandus?» arutles Kuningas.
Küsimusele, milleks võidi selliseid salapaiku omal ajal rajada, ei osanud Viljandi muuseumi direktor, ajaloolane Jaak Pihlak esimese hooga vastata. «Metsavendi asula keskel tavaliselt ei varjatud,» sõnas ta. «Võimalik, et pank hoidis seal tähtsaid dokumente või varandust. Ehk oli seal kunagi mingi vägevam luuk ees.»
Kõrtsist saab jälle kõrts
Silver Kuningal on kavas hoone originaalilähedaselt taastada. Soomes ehitajana toimetav mees remondib seda oma suguvõsa jõududega. «Teeme kõike kapitaalselt ja rahulikult, vastavalt võimalustele. Esmalt tahan alumisele korrusele teha kõrtsi, mida firmad või eraisikud saaksid pidudeks üürida. Vaikselt on plaanis teisele korrusele hakata tegema majutuskohti hulga tubadega,» pajatas ta.
Kümmekond aastat pidas sealsamas kõrtsi osaühing Ilusk. «Kui euro tuli, läks kõik allamäge,» rääkis selle juhataja Tiia Ilusk 2012. aastal Sakalale. Kõrtsi tippajad olid tema ütlemist mööda kõvasti enne rahavahetust – siis peeti seal rahvarohkeid pidusid ja oli sööjaidki. Sadakond inimest mahutavas kõrtsis polnud toona mitu kuud suuremat pidu olnud ja päevas käis paarkümmend klienti, kuid sellest söögikohale äraelamiseks ei piisanud.
Tünni kõrts on kuulsust kogunud ka varem. 2003. aastal linastunud filmi «Vanad ja kobedad saavad jalad alla» üks stseenidest filmiti just selle hoone ees ja sees. Sealsamas ootas Väino aasalt korjatud lilledega oma pruudikandidaati.