Linnajuhid vastasid Cleveroni maaostmise soovile eitavalt

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnale kuuluv tühi kinnistu asub linna piiri tähistava maantee, Cleveroni ja Bed Factory Swedeni tehaste vahelisel alal.
Linnale kuuluv tühi kinnistu asub linna piiri tähistava maantee, Cleveroni ja Bed Factory Swedeni tehaste vahelisel alal. Foto: Elmo Riig

Kui Cleveron saab valmis praegu veel paberil oleva 7000 ruutmeetri suuruse juurdeehitise, on tal kinnistu täis ehitatud ning arenemisvõimaluse säilitamiseks soovis ettevõte linnalt ära osta 3,5 hektari suuruse naaberkinnistu. Linnajuhid vastasid ettevõttele esmaspäeval eitavalt.

Tühi maatükk linna piiril Riia maantee ääres kuulub praegu linnale ning esmaspäeval pidid linnajuhid otsustama, kas müüa see krunt otsustuskorras turuhinna eest, mis on 4-5 eurot ruutmeetrist, Viljandis tõenäoliselt kõige kiiremini arenevale ettevõttele. Otsustuskorras müük tähendaks, et müüja ja ostja lepivad omavahel kokku hinna ja tehingutingimused ning teised soovijad seda maad osta ei saa.

«Ma olen kindlasti seda meelt, et Cleveroni toetamine on linnale oluline, aga me ei tohiks teistel ettevõtjatel võimalust ära võtta,» sõnas Märtin, viidates sellele, et tühja krundi ääres on ka mööblivabrik Bed Factory Sweden.

Märtini arvates oleks linnal mõistlik tühi kinnistu müüa oksjonil hoonestusõiguse korras. See tähendaks, et ostjal tekiks kohustus sinna linnavalitsuse antud aja jooksul tootmishoone ehitada. «Selle müügiga pole meil kindlasti kiiret,» sõnas abilinnapea.

Cleveron on nii Viljandi linnale kui vallale saadetud kirjas selgitanud, et vajaks 3–5 hektari suurust maad reserviks. Ettevõtte ühe omaniku Arno Küti sõnul ei tee nad praegu ettevalmistusi uutele kinnistutele laienemiseks. «Praegu tegeleme juurdeehituse kavandamisega ja otsime selle tarbeks ehitajat,» selgitas ta. «Järgmine laienemine on juba kaugem plaan.»

Kalvi Märtin andis mõista, et võimalik on stsenaarium, kus tühja maatükki hoitakse linna käes seni, kuni tekib kindel huviline, kes tahaks seal tootmist arendama asuda. Kui selleks on näiteks Cleveron, pannakse kinnistu koos arendamise kohustusega oksjonile. See välistab linnajuhtide hinnangul ka võimaluse, et enampakkumisele tuleksid niinimetatud spekulandid, kes üritaksid kinnistut ilma ehitusplaanita enda kätte saada.

Cleveron on pöördunud ka Viljandi vallavalitsuse poole, et uurida, ehk on vallas sobivat tootmismaad. Vastne vallavanem Alar Karu tunnistas, et temal tühjadest kruntidest ülevaadet ei ole, aga endise Tarvastu valla näite varal arvas ta, et ülemäära palju selliseid kinnistuid pole. «Tühja maad on küll, aga enamasti on see kas era- või riigimaa,» sõnas ta.

Küll aga avaldas ta lootust, et ehk on Viiratsi külje alla kavandatavas Mäeltküla tööstuspargis sellist maad, mida Cleveron võiks endale tahta.

Maa hind on tublisti langenud

Cleveron küsib endale 3,5 hektari suurust naaberkinnistut, millel praegu kasvab enamasti võsa. Selle maatüki hind on kümne aastaga kahanenud peaaegu viis korda.

Kui arvestada ruutmeetri maksumuseks 4-5 eurot, mis on linnavalitsuse andmetel praegune turuhind, maksaks too krunt 140 000 – 175 000 eurot.

2008. aastal püüdis linnavalitsus seal 8,6 hektari suurust kinnistut müüa Rakveres asuva Vaala kaubanduskeskuse omanikele hinnaga 1,9 miljonit eurot. Plaani järgi tahtsid virulased rajada sellesse kohta Viljandi suurima kaubanduskeskuse ning nimetatud hinna pakkusid nad tühja koha eest ise välja. Ruutmeetrihind oli seega 22 eurot.

Linnavalitsuse plaani kohaselt oleks saadud raha läinud järveäärse veekeskuse ostmiseks.

Oksjonile tuli ostuhuvilise ettevõtja esindaja küll kohale, aga pakkumist ei teinud.

Mõni aasta hiljem tükeldas linn suure maa-ala väiksemateks kinnistuteks ning müüs kahe hektari suuruse ala osaühingule Bed Factory Sweden 80 500 euro eest, mis tegi ruutmeetrihinnaks 4 eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles