Ehkki möödunud kuul tuli korraks lumi maha ja 24. oktoobril mõõtis Võru ilmajaam kuu miinimumiks –7,4 kraadi, ei tähendanud see seenehooaja lõppu. Metsa tasub korviga minna praegugi.
Hilissügisene loodus kutsub seenele
26. november 2017, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi kandi loodusesõber Rita Bergmann käis seenel sel laupäeval, 25. novembril. Ta veetis looduses neli tundi ja naasis toeka saagiga.
«Ennelõuna oli uduvihmane, aga see-eest soe, metsas polnud enam ka põdrakärbseid – alles kaks nädalalt tagasi oli neid veel palju. Nii päris tore päev oli,» lausus ta.
Bergmann rääkis, et seekord sai ta mitut liiki seeni umbes nelja kilo jagu.
«Lehter-kukeseente aeg hakkab tasapisi lõppema, päris paljud neist olid juba vanad ja vettinud, aga leidsin ka korjamiseks kõlblikke,» rääkis ta. «Ka mõned harilikud kukeseened ja oliiv-limanutid näisid veel üsna värsked ning tigupanellegi leidsin. Suits-kollanutte korjasin samuti, kuigi tundus, et eelmisel aastal oli neid tänavusest rohkem.»
Mis aga nüüd laupäeval Bergmanni sõnul eriti meeldiva üllatuse pakkusid, olid puidu-sametkõrgesed. Neid leidus lihtsalt nii palju. Oli juba päris suuri isendeid, aga ka pisemaid, nii et tasub neid veel edaspidigi otsima minna.
Kui tavaline seeneline käib aasta teisel poolel metsas ehk kolm-neli kuud ning jääb seejärel järgmist hooaega ootama, siis Bergmann kinnitab, et on nüüd seenel käinud ja muidugi ka seeni korjanud 20 kuud järjest.
«Seene-entusiastile on metsas praegu toimetamist küllaga. Detsembris lähen veel kindlasti seeni otsima, eks edaspidine sõltub ilmast,» lausus ta. «Kui talvistel metsakäikudel seeni juhtun nägema, siis korjan kindlasti. Ja eks kevadel näis, kuidas siis õnnestub.»
Nagu Bergmann nentis, ei mõelnud ta eelmisel aasta aprillis oma pikka hooaega alustades sellest, et käib ühtejutti vähemalt kuud 20 järjest seenel.
«Rekordipüstitust küll plaanis polnud,» muigas ta. «Lihtsalt kujunes nii. Paar viimast talve olid soojad ja kuna ma metsades kondaja olen niikuinii kogu aeg, siis üllatuseks leidsin seeni niisuguses koguses, et tasus neid koju kaasa võtta.»