/nginx/o/2017/11/24/7343231t1hd63c.jpg)
Meil läks kõik väga hästi, kuni ühel päeval saime Miku ja emaga peaaegu närvivapustuse. «Ma jätan teid nüüd maha,» teatas isa ootamatult. Pakitud kohvrid olid tal juba välisukse kõrval.
Tellijale
Isa lahkumine: «Seisime trepi esimese astme peal nuttes ja paludes, et isa ära ei läheks»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie Mikuga, tema seitsmeaastane, mina olin saanud just kuus, seisime trepi esimese astme peal nuttes ja paludes, et isa ära ei läheks. Minu mälust on see pilt kustunud, Kiksul ja Mikul aga selgelt meeles. Isa lahkus sõnagi selgituseks raiskamata.