Kuidas Ott Kiivikas morsi pärast koolist välja visati

Endine Viljandi I Keskkool ja nüüdne Jakobsoni kool 1993. aastal Foto: Endel Veliste (Sakala arhiiv)

Õnn mängida Viljandi parimas juunioride korvpallimeeskonnas kestis vaid põhikooli lõpuni. Haridustee 1. keskkoolis sai nii tobeda lõpu, et mul on siiamaani seda raske uskuda ja ka meenutada.

Kevadel kutsusid mu endise kooli klassikaaslased mind oma lõpupeole. Mul oli seal palju sõpru ja ei tulnud kõne allagi, et ma sinna ei lähe. Pidu oli vahva. Ühel hetkel rabasin ma nalja pärast morsikanistri sülle ja lennutasin kolmanda korruse aknast alla. See plärtsatas suure kaarega koolimaja ette kõnniteele ja morss valgus laiali. Ülevalt aknast vaadates oli see tõesti lahe vaatepilt.

Miks me seda tegime? Kes seda teab, küllap oli mängus kas tüdrukute tähelepanu saavutamine või teistele poistele julguse demonstreerimine. Jah, ilmselt käitusin veidi mõtlematult, kuid olin kindel, et sellisel väiksel tembul ei ole mingit tähtsust. Me ei varajanud oma rõõmu õnnestunud, aga ilmselgelt tühisevõitu nalja üle, kuid naeratus kadus näolt järgmisel päeval, kui mind kutsuti minu enda kooli direktori juurde. «Sinu koolitee meie haridusasutuses ei saa enam jätkuda,» teatas direktor külmalt ja vastuvaidlemist sallimata. Ja vastust ootamata saatis ta mu kabinetiuksest välja.