Mänguhimuline rebane näppab rajalt golfikettaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kettagolfiraja lähedal koduõuel on rebast samuti luusimas nähtud ning võib arvata, et tegu on sellesama mänguhimulise loomaga.
Kettagolfiraja lähedal koduõuel on rebast samuti luusimas nähtud ning võib arvata, et tegu on sellesama mänguhimulise loomaga. Foto: Andre Aavastik

Varemalt, kui kettagolfimängijad Karksi-Nuia rajalt õhtul koju jõudsid, päriti neilt ikka, kuidas mäng läks ja kes võitis, ent juba mõnda aega kõlab Mats Tõhu sõnul küsimus, kas rebast oli näha.

Karksi-Nuia kettagolfipargis August Kitzbergi monumendi taga on juba mitu nädalat luusinud rebane, keda mängijad täitsa kobedaks nimetavad. «Olen teda ise näinud, ta on kohev ja kena, mitte mingi peletis,» kõneles Mats Tõhk. Rebane annab endast märku eelkõige pimedas, mil tal on kombeks leedtuledega valgustatud golfikettaid näpata. 

Tuled on selleks, et pimedas mängides näeks, kuhu mänguvahend maandub. Siis ongi juhtunud, et sealsamas põõsas kikitab kõrvu rebane. Muidugi, kui teda hirmutada või kui ta ära tüdineb, laseb ta jalga, aga teinekord käib tükk aega järel või passib põõsas. Ükskord olla mängijad kuulnud enda taga mingit häält ja tagasi vaadates oli rebane neil kannul olnud. 

Märksõnad

Tagasi üles