Gümnaasium alustab kahes vanas majas

Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk on praegu uue kooli ainus töötaja. Seni pole gümnaasiumil veel õpetajaid, õpilasi ega oma maja. Kui kool 2012. aastal tööd alustab, on õpetajad ja õpilased tõenäoliselt olemas, kuid maja peavad nad veel ootama. Foto: Elmo Riig / Sakala

Valuoja kooli asemele uue gümnaasiumi hoonet rajav Riigi Kinnisvara aktsiaselts on andnud mõista, et oodatav maja ei pruugi valmida loodetud ajaks, ning koolijuht on juba asunud otsima rendipindu.

Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) ametliku teate kohaselt on arhitektidega sõlmitud koolimaja projekteerimise leping ning jooniseid oodatakse neilt oktoobris. Seejärel hakatakse otsima ehitajat. Esialgu pole RKAS nõus avalikult kuulutama, et maja ei valmi 2012. aasta 1. septembriks.

Uue gümnaasiumi seni ainus töötaja, direktor Ülle Luisk aga teab, et ehitus võib venida üle tähtaja, ning on juba asunud tegutsema, et leida Valuoja koolihoone valmimiseni rendipindu.

Haridusministeerium on kinnitanud, et Viljandi gümnaasium alustab tööd 1. septembril 2012 isegi sel juhul, kui uus maja ei valmi. On see nii?

Jah.

Kuidas peaks kool tegevust alustama, kui maja pole valmis ja sinna sisse ei pääse?

Pean selgitamist alustama veidi kaugemalt. Sel sügisel langeb enam-vähem ühte aega kaks uue kooli avamisega seotud olulist asja. Esiteks peab saama kokku uue kooli õppekava, mille väljatöötamine käib praegu täie hooga. Sellest sõltub, milline kool tulevikus välja näeb.

Teiseks peaks valmima uue koolimaja ehitusprojekt, algama ehitaja otsimine ning selguma  täpne aeg, millal koolimaja valmib.

Seejärel saame planeerida, kuidas õnnestub jagada tunniplaan nii, et õppekava täitmine oleks rendipindadel võimalikult valutu. Väga hea on see, et nii ministeerium kui linn on valmis tegema kõik, et asi läheks hästi.

Kus võiks siis uus kool tööle hakata?

Oleme seda arutanud Viljandi abilinnapea Ardo Agasillaga ning leidnud, et esialgu võiks kaaluda võimalust alustada Kaare koolis, Männimäel täiskasvanute gümnaasiumis või Paalalinna kooli väikses majas. Kolmest majast tuleb tõenäoliselt valida kaks sobivat.

Üks variant on jätta need õpilased, kes praegu on kümnenda klassi lõpetanud ja uue kooli alguseks alustavad kaheteistkümnendat, algul oma koolidesse, aga see on üsna halb variant. Palju halvem kui teised.

Miks?

Esiteks tahavad põhikoolid hakata oma arengukava järgi töötama ning tekib ülerahvastatus — eeskätt Jakobsoni koolis, mis läheb kokku Valuoja põhikooliga.

Lõpuks peab arvestama, et ka õpetajaid ei saa niimoodi majade vahel solgutada. Kahe maja vahel liikumisega saab veel hakkama, aga kolm oleks juba hullumeelne situatsioon.

Mina arvan, et hea eesmärgi nimel tasub rendipindadel olemine üle elada.

Kuidas on õppekava valmimine ning sobivate ruumide otsimine ja rentimine omavahel seotud?

Õppekava järgi saab planeerida, kes ja millal mingit ruumi õppetööks vajab. See annab võimaluse hinnata täpselt ka õppematerjalide ja -pinna vajadust. Selles mõttes ongi meil hästi läinud, et otsustavad faasid langevad ajaliselt kokku.

Kas kooli asutajad pole tulnud mõttele, et kui maja valmis ei saa, võiks gümnaasiumi tegevuse alguse aasta võrra edasi lükata?

See ei ole hea variant. Linnale on ülioluline põhikoolidega edasi minna ja gümnaasium on selle protsessi osa. Kui me selle edasi lükkaksime, seaksime ohtu nii põhikoolide kui gümnaasiumi uue õppekava rakendamise kvaliteedi.

Uue õppekavaga on paraku nii, et mida rohkem on koolis õpilasi, seda efektiivsemalt saab õppekava rakendada. Kui me lükkame uute koolide avamise veel aastaks edasi, kaotame kohe konkurentsivõimes.

Järgmisel õppeaastal alustavad kümnendad klassid praegustes koolides uue õppekava järgi. Kui me uut kooli 2012. aastal ei ava, peavad nad kaks aastat vanades koolides käima ja pole võimalik luua rühmi, mida oleks valikainete pakkumiseks vaja. Siis on rong läinud, sest tulevad juba riigieksamid ja nad ei jõua mitte kuskile.

Uue kooliga on kõik niigi segane ja ärev ning õige maja puudumine lisab ärevust veelgi. Kui palju sõltub teie arvates õigest algusest see, milline on kool kümne aasta pärast, ja kas niimoodi veidi poolikult alustades võib ettevõtmine ebaõnnestuda?

Sisemine tugevus on see, mis kooli loob. Emotsionaalselt on aga väga tähtis, et sügisest hakkavad inimesed maja ehitamist nägema. Praegu sõidad Valuoja koolist mööda ja seal ei toimu midagi. Seda on raske vaadata. Inimesele on oluline tunda, et asi liigub õiges suunas.

Mis puudutab rendipindadel olemist, siis selle on läbi teinud paljud: Hugo Treffneri nimeline kool Tartus ja mitu Viljandi enda gümnaasiumi. Tugevus peitub ikka selles, kuidas on kool sisemiselt üles ehitatud: mida seal õpetatakse ja kes õpetavad.

Uus gümnaasium erineb siiski teistest rendipindadel töötanud koolidest: need kõik on olnud pika ajalooga haridusasutused. Viljandi gümnaasiumi puhul tuleb rääkida võimalusest, et see alustab rendipindadel.

Viljandi kooli käivitamise eripära on, et see luuakse tegutsevatest koolidest. See tähendab, et uues koolis rakendatakse hästi töötavaid õpetamise praktikaid, näiteks süvaõppet, projekte ja koostööd.

Tahan kujundada hoiakut, et me ei raja siia mingit kuu pealt kukkunud kooli, vaid analüüsime põhjalikult, mis on praeguste koolide tugevuse alus. Kui inimesed näevad juba uue maja kerkimist ja me teeme sügisel õpilastele õppekava tutvustava konverentsi, annab see info inimestele uue kooli osas kindluse.

Ma arvan, et koolimaja tasub mõningast ootamist selle nimel, et saada esimene uue õppekava tarbeks ehitatud kool.

Kui kaua peate rendipindadel tegutsema ja millal see uus maja ikkagi võiks valmida?

Pakun välja, et kolime uude majja pidulikult koos 2013. aasta algusega.

Kui palju hakkavad gümnaasium ja põhikoolid omavahel õpetajaid jagama? Kas õpetaja, kes ei saa gümnaasiumis oma koormust täis, võib käia osalise koormusega põhikoolides tunde andmas?

See võib osutuda tõenäoliseks, kui tegemist on õpetajaga, kes valdab mõnd teemat, näiteks Eesti ajalugu, väga kõrgel tasemel. Sel juhul võib olukord laheneda nii, et ta annab gümnaasiumis kursust ja arendab end selles valdkonnas järjest edasi. Aga loomulikult võib lõplikult õpetajate kohta otsuseid teha siis, kui algab nende leidmiseks korraldatav konkurss.

Millal õpetajate otsimiseks läheb?

Õppejuhi konkurss tuleb lähemal ajal. Sellele järgneb kaks faasi. Esmalt on meil vaja juhtivõpetajaid, kes kujundavad välja oma õppesuuna. Soovin, et saaksime neid otsida juba järgmise õppeaasta esimesel poolel.

Kas juhtivõpetaja on midagi sellist, mida praegustes koolides pole?

Jah, praegu on ainesektsioonid ja ainekomisjonid. Juhtivõpetaja hakkab õppekavale täpsemat sisu andma ning osaleb ka oma suuna õpetajate valimisel.

Päris paljud tugevad põhikoolilõpetajad üritavad minna Viljandist ära. Püüeldakse nii Tartu kui Tallinna eliitkoolidesse. Kui kaua kulub Viljandi gümnaasiumil aega, et põhikoolilõpetaja ei mõtleks enam Miina Härma või Hugo Treffneri gümnaasiumi peale Tartus, vaid Viljandi kooli peale.

Praegune tase Viljandis on üsna normaalne, seega põgenema ei peaks siit ka praegu. Need tipud, kes on Viljandisse jäänud, on tipud ka gümnaasiumis.

Uue gümnaasiumi avamisel on oluline võtta kõik hea, mis meil on. Kui lähtume sellest, et jääb kõik parim, mida praegu Viljandi koolides tehakse, peaksid lõpetajad minekumõtetest loobuma väga ruttu.

Hugo Treffneri kooli fenomeni üks põhjus on kindlasti õpikeskkonnas, mis on tekkinud tänu ainult gümnaasiumiklassidega koolile. See hakkab ka siia tekkima ja noor, kes otsib just gümnaasiumi vaimu, peaks selle Viljandist leidma.

Loomulikult on suurepärane alus õpilaste Viljandisse meelitamiseks moodne õpikeskkond uues koolimajas. Mida paremini me selle planeerida ja ehitada saame, seda tugevamalt toetab see meie sisemisi eesmärke.

Lisaks saab meie gümnaasiumi loovainete õppesuunast tõenäoliselt Viljandi Nokia. Oleme planeerinud selle suunaga liita huvihariduse ja kultuuriasutuste koostöövõimalused. Sellist keskkonda mujalt Eestis ei leia. Seega tasub uut kooli oodata.