Juhtkiri: Karistaja asemel kasvataja

erikool Foto: Elmo Riig / Sakala

Rääkides haridusministeeriumis küpsevast erikoolide reorganiseerimise kavast, tuleb esmalt kiita kavatsust Puiatus ja Tapal tegutsevad koolid sulgeda ning rajada nende asemele sootuks uus asutus mõnda teise kohta. Praegused erikoolid on nii vormilt kui sisult nõukogude aja jäänukid, mille uuega asendamine oleks ilmselt kõige tulemuslikum ja valutum tee. Nullist alustamine annaks võimaluse kraadesid ohjeldada ja võtta nende ümberkasvatamiseks kasutusele täiesti uusi meetodeid. Samuti paraneksid märgatavalt poiste elamistingimused.

Kas uus erikool võiks paikneda Vana-Võidus, nagu ministeeriumi ametnikud seda esialgses plaanis ette näevad? «Sakala» ei näe põhjust, miks peaks sellele tingimata vastu seisma. Kuhugi tuleb uus kool ju rajada ja miks siis mitte samasse maakonda, kus asus üks selle eelkäijaid.

Erikooli seisukohalt vaadatuna oleks kutsekooli naabrus eriti hea valik, sest selle töötajad aitaksid seadustega pahuksisse läinud poisse harida ka kutsealal. Selleks, et hoida noormehi järgmistest seaduserikkumistest eemal, on arukas neile pakkuda elus uusi pidepunkte ja huvisid. Ametiõpe, kas või algelisel tasemel, oleks selleks kindlasti üks paremaid viise.

Erikooli Viljandimaale jäämine oleks hea lahendus ka praegustele Puiatu töötajatele. On ilmne, et kui uus kool rajatakse mõnda teise maakonda, ei sooviks suurem osa neist sinna tööle kandideerida, sest sellega kaasneks elukoha vahetus. Vana-Võidus pakuks asutus aga oma ala asjatundjatele võimaluse seni tehtud head tööd jätkata.

Ükskõik millisel kujul muudatused ka ellu ei jõua, loodab toimetus, et nende peaeesmärk on erikooli muutmine kinnipidamisasutusest ümberkasvatuskohaks. Selleks, et tulemus saaks hea nii töötajatele, õpilastele kui ümbruskonna elanikele, on tarvis kõik asjasse puutuvad detailid hästi läbi mõelda, mitte otsustada pooliku lahenduse kasuks.