Võhma linnapea: endine pearaamatupidaja maksis linna rahaga kosmeetikafirma arve

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Linnapea Anneli Siimussaar nentis, et liigne usaldus kauase pearaamatupidaja vastu maksis valusalt kätte.

FOTO: Elmo Riig

Möödunud nädalal 30 000 euro omastamises kahtlustuse saanud Võhma endine pearaamatupidaja Tiina Ranne kasutas linna raha varastamiseks kavalat skeemi. Muu hulgas ostis ta linna rahaga Avonist kosmeetikat, räägib Võhma linnapea Anneli Siimussaar.

Usutluses tunnistab Siimussaar, et usaldas vale inimest. Samuti nendib ta, et on teinud koostöös endise pearaamatupidajaga linna eelarvet koostades suuri vigasid. Seetõttu on Võhma eelarve puudujääk praeguseks ligi 235 000 eurot. 

Ometi ei kavatse Siimussaar ametist taanduda, sest ei taha pead liiva alla peita. «Tagasi astuda on alati kõige lihtsam. Mina tahan olukorrale lahendust leida,» sõnas ta.

Anneli Siimussaar, millal saite teada, et pearaamatupidaja linna raha varastab?

Augustis juhtis rahandusministeerium tähelepanu, et linnal võivad tekkida raskused Võhma kooli rekonstrueerimise projekti elluviimisega. Ministeerium märkas, et linnal on pidevalt kasutusel arvelduskrediit, mis näitas likviidsusprobleemi. Siis hakkasime asja uurima. Pearaamatupidaja väitis, et meil probleeme pole, eelarve on tasakaalus, maksulaekumised plaanipärased ja saame hakkama. Detailsel eelarve täitmise analüüsimisel ilmnes, et eelarves on tehtud olulised valearvestused. Pangakontosid analüüsides avastasin  ebaloomulikud ülekanded. 

Kuidas vargus välja tuli? 

Võhmal on kaks arveldusarvet: üks SEB pangas ja teine Swedbankis. Peamine arveldamine käib läbi SEB arveldusarve. Swedbanki arveldusarvet oleme kasutanud väiksemate summade puhul, näiteks projektiraha hoiustamiseks ja põhiliselt sotsiaaltoetuste väljamakseteks. Swedbanki kontol hakkasid silma kanded Tiina Ranne isiklikule arveldusarvele, kus ülekande selgituseks oli märgitud «Majandus avanss». See tundus kummaline, sest ma pole kunagi ühelegi avansiaruandele kinnitust andnud. Aga selliseid ülekandeid oli tehtud mitu korda. Seejärel jäid silma Rannele tehtud väljamaksed, mille selgituseks oli märgitud näiteks tegevustoetus, sõidutoetus ja ürituste kulu. Esialgu käisin rida-realt läbi väljavõtted neljast viimasest aastast, kuid et ilmnes korduv muster, uurisin ka varasemaid valitsemisperioode. Esimesed ebaseaduslikud kanded olid tehtud 2009. aasta märtsis. Sel aastal selliseid ülekandeid enam polnud.

Kuidas tal õnnestus nii pikalt varastamist varjata?

Ei mina, eelmine linnajuht ega ka audiitor polnud seda märganud. Usaldus on see, mis peab olema juhi ja töötaja vahel. Jah, liigne usaldus maksis kätte. Ei tulnud tõesti selle peale, et iga pangakontot rida-realt üle vaadata. 

Tegin kord kvartalis pangakontode ülevaatuse. Swedbanki konto kohta väitis pearaamatupidaja alati, et seda me eriti ei kasuta. Nii ei pööranudki ma sellele tähelepanu. Pangakontode väljavõtted olid prinditud igakuiselt raamatupidamisdokumentide juurde. Kui neid vaadata, oli kõik korras. Tegelikult polnud nendel väljavõtetel kandeid Ranne isiklikule kontole. 

Üsna ränk on süüdistada pearaamatupidajat, kes on 23 aastat seda tööd teinud. Lootsin, et asjale on seletus. Analüüsisin raamatupidamise kandeid koos spetsialistidega. Selgus, et ebaseaduslikke ülekandeid oli ka raamatupidamislike kannetega püütud varjata. Samuti oli moonutatud minule kinnitamiseks esitatud pangakonto ülekannete aruandeid, kust olid kustutatud Ranne arveldusarvele tehtud ülekannete read.

Kas sisuliselt pearaamatupidaja võltsis teile esitatud andmeid?

Tema võltsis oma raamatupidamisprogrammis tegevusalade selgitusi. Tal tegelikult puudusid dokumendid, ta mõtles need välja.

Kas ta toimetas programmiga iseseisvalt?

Jah, sinna on ligipääs ainult temal, keegi teine ei saanud seda kontrollida.

Kas ta ei pidanud programmi sisestatud kulusid ja ülekandeid kooskõlastama?

Ta leidis mooduse, kuidas programmis võltsida, et isiklikule kontole tehtud kandeid varjata. Tal oli väga hästi läbi mõeldud, kuidas kõike seda varjata.

Mida ta teile siis näitas, kui makseid kooskõlastas?

Ta suutis selle korraldada nii, et temale tehtud kanded nägid välja raamatupidamislikult õiged. Programmis kirjutas ta juurde, mis tegevusalaks mingi summa läheb, aga audiitor oskas küsida kindlat arvet. Koos audiitoriga avastasime, et neid arveid ei eksisteerinud. Ta oli sinna kirjutanud väljamõeldud ettevõtted, kellega Võhma linnal rahalist suhet polnud.

Kuidas ta neid teile esitas?

Tal polnudki vaja neid mulle esitada. Meil on süsteem selline, et linnapea kinnitab arve ja pearaamatupidaja teeb kande. Tavaliselt kontrollib selliseid asju audiitor majandusaasta lõpus. Kui arve on minu juurest läbi käinud, ei lähe ma seda eraldi kontrollima.

Prokuratuuri andmetel varastas Ranne ligi 30 000 eurot. Kas teie saite samasuguse summa?

Jah.

Millega Tiina Ranne raha võtmist põhjendanud on? 

Kui ma küsisin, siis ta vastas, et tal oli seda raha vaja.

Milliste teenuste või tarvete eest Ranne linna rahaga maksis?

Linna raha eest tasus ta arve ettevõttele Avon ja kaks arvet Marit Tarkvara aastalitsentsi eest. Enamik ülekandeid oli tehtud tema isiklikule arveldusarvele.

Kas Rannel oli ainukesena voli teha linna rahaga toiminguid piiramatus ulatuses? 

Ranne tohtis teha selliseid toiminguid, mille linnapea oli kinnitanud. Samuti pidi ta oma tegevuses järgima asutuse raamatupidamise sise-eeskirja ja kehtivaid õigusakte.  Arvetele kirjutas peale hallatava asutuse juht ja linnapea kinnitas. Seega ei saa öelda, et ta tegi toiminguid piiramatus ulatuses, vaid ta pidi neid tegema vastavalt reaalsetele kuludokumentidele.

Kas kehtisid limiidid, mis summa ulatuses pearaamatupidaja võis väljamakseid teha? 

Ei, limiite ei olnud, kuid tagatud pidid olema eeltoodud kooskõlastused, arvete alusdokumendid ja õigusaktidest kinnipidamine. Tema kohustus oli hoida linnaeelarve tasakaalus, jälgida rahalisi võimalusi ja vastavalt sellele tegutseda.

Millistel puhkudel te ise linnapeana väljamakseid tegite?

Ei, linnapea ei saa ainuisikuliselt teha mingeid väljamakseid ega ülekandeid. Kõikidel arvetel peab olema mitu kinnitajat, olgu selleks siis asutuse juht või pearaamatupidaja. Ühtegi väljamakset ega ülekannet mina teinud ei ole.

Miks lasite pearaamatupidajal lahkuda omal soovil, ehkki teadsite tema vargustest? 

Lahkumine oli kooskõlastatud korruptsioonibürooga. Teadsin, et tema lahkumise järel hakkab asjaga tegelema uurija. Ametniku teenistusest vabastamiseks on avaliku teenistuse seaduses kindlad alused. Oleks tulnud algatada distsiplinaarmenetlus, kõrvaldada ametnik selleks ajaks töölt, määrata distsiplinaarkaristus ja nii edasi. Uurimise ajaks oleks tulnud säilitada ametnikule töötasu ja ta oleks olnud endiselt teenistuses, kuid lihtsalt töölt kõrvaldatud. Ma ei pidanud nii ilmselges olukorras sellist bürokraatlikku protsessi mõistlikuks. Et Ranne esitas lahkumisavalduse, ei näinud põhjust teda kinni hoida. Töösuhe oleks distsiplinaarmenetluse tulemusena lõppenud nagunii.

Millal andsite pearaamatupidajaga seotud teema uurijale? 

Konsulteerisin korruptsioonikuritegude Lõuna talituse juhiga, kuidas sellises olukorras käituda, ja tegutsesin tema nõuannete järgi. Ametliku avalduse tegin politseile septembri keskel, kui olin veendunud pearaamatupidaja ebaseaduslikus tegevuses.

Millised tõendusmaterjalid olete uurijale edastanud? 

Dokumentatsiooni nimekiri oli väga pikk, lisaks käisid nad ise kohapeal ja viisid kaasa arhiivi aastatest 2009–2016.

Kuidas kommenteerite 235 000 euro suurust Võhma eelarve puudujääki?

Eelarvega on seotud kahte tüüpi probleeme. 2016. aasta eelarve täitmine jäi ligi 100 000 euroga puudujääki: sellest 50 000 moodustab maksmata arvelduskrediit ja teise 50 000 maksmata arved. Esimene on omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse järgi rikkumine: omavalitsus ei saa võtta laenu jooksvate kulude katmiseks, laenu saab võtta vaid investeeringuteks, milleks ei kasutata arvelduskrediiti. 

Võhmas on ajalooliselt kasutatud arvelduskrediiti likviidsuse tagamiseks olukordades, kus tuleb teha suured väljaminekud ja laekumised tulevad viivitusega. Arvelduskrediidi leping sõlmitakse alati üheks aastaks volikogu otsuse alusel ja see peab olema tagasi makstud lepingu lõppemiseks. 

Pearaamatupidaja ei esitanud aasta alguses puudujäägi infot ei minule, linnavalitsusele, volikogule, volikogu eelarvekomisjonile ega revisjonikomisjonile – kellelegi, kes eelarve täitmise üle järelevalvet teeb. Esitatud eelarve täitmise aruannetest puudujääk välja ei tulnud. Tõsi, Riigiraha portaalis omavalitsuse eelarve tekkepõhise täitmise aruannetes on need puudujäägid selgelt näha. Paraku ei taibanud ükski eelnimetatud osalistest seda sealt kontrollida. Et probleem möödunud aasta eelarvega ei olnud teada, on tänavuse aasta eelarve planeeritud sisuliselt samasuguse veaga. 

2017. aasta eelarve koostamise ajal olid teada olulisemad investeeringud. Nendest olulisim on Võhma ELKO aktsiakapitali suurendamine vee- ja kanalisatsiooniprojekti omaosaluse finantseerimiseks summas 127 264 eurot. Kuigi eelarve esialgses eelnõus oli see summa planeeritud, siis eelarve menetlemise käigus oli see mingil põhjusel välja jäänud. Eelarve tasakaalu saamiseks oli selle investeerimiseelarve tulupoolele planeeritud põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine summas 167 000 eurot. Sellist laekumist ei olnud eelarve planeerimisel ega ole ka praegu kuidagi ette nähtud. Sellise tulu sisu ei osanud pearaamatupidaja ka põhjendada.

Lihtsalt öeldes on üleval võlad eelmisest aastast ligi 100 000 eurot, planeerimata, kuid tehtud investeerimiskulusid enam kui 127 000 eurot ja olematut laekumist 167 000 eurot.

Kas eelarve puudujääk on siis hoopiski peaaegu 400 000?

Ei, meie puudujääk jääb ikka 235 000 kanti. Analüüsides 2016. aasta eelarve puudujääki, mis kandus üle ka 2017. aasta eelarvesse, selgus, et tegime investeerimispoliitikas olulise vea.

2015. aastal investeeringuteks võetud laenu tagasimaksetähtaeg ei olnud jõukohane. Kui tavapäraselt on linna aastane laenumakse olnud umbes 50 000 eurot ja eelarve tulem vähemalt 70 000 eurot, siis 2016. aastal kasvas laenumakse 150 000 eurole ja tulem jäi samale tasemele. See tähendaski ligi 80 000 euro suurust puudujääki. Sellele oleks olnud väga lihtne lahendus: laenu tagasimakse periood oleks pidanud olema pikem. 

Siin võib otsida süüdlasi, aga ükski eelarvega tegelnud osaline ei ole õigel ajal märganud ei planeerimisviga ega puudujääki. Probleem on ajas kumuleerunud. Õppetund on, et arvelduskrediidi kasutamise järelevalve oleks pidanud olema tugevam, eelarve iga rea kriitilised küsimused selgemad. See info pidi kogu aeg olema pearaamatupidaja laual.

Möönate, et vastutate samuti selle olukorra eest. 

Selge see. Oleks pidanud seda märkama, aga see on mitme asja kokkulangemine. Mina pole hariduselt finantsist. Kõige suurem viga oli see, et ma usaldasin inimest ega kontrollinud üle. Eelarve koostamise juures istusin tema kõrval, olin asjadega kursis. Ma tõesti ei tea, kuidas see viga juhtus.

Milline viga?

Et tulud ja kulud pole õiged. Esimesel eelarve lugemisel olid asjad korras. 

Kuidas see teisel korral muutus?

Esimene läheb välja majasiseste tabelitena. Seal oli näiteks kulude pool täiesti õigesti sees. Kui pearaamatupidaja teise variandi dokumendiks tegi, oli sealt jäänud 100 000

eurot puudu ja me ei käinud seda versiooni enam sammhaaval üle. Detsembris kirjutasime ka kooli projekti ning tähelepanu läks sinna. Need ongi tobedad kokkulangemised.

Kas astute linnapeakohalt tagasi?

See lõpeb nagunii kohe ära, olen linnapea 30. novembrini, kuni kinnitatakse Põhja-Sakala vald. Oleme lahendust püüdnud leida kõik need kuud. Ma püüan lahendusi leida, mitte pead probleemide eest liiva alla peita. Olen otsustanud, et jään volikogusse. Ma ei tööta ametnikuna uues omavalitsuses edasi.

Tagasi astuda on alati kõige lihtsam, mina tahan olukorrale lahendust leida.

Kuidas kavatsete eelarve puudujäägi katta?

Kui vead ilmnesid, võtsime kasutusele kõik võimalused. Võtsime kehtivatele laenulepingutele maksepuhkuse. See võimaldab käesoleva eelarveaasta kulusid vähendada 32 000 eurot. Peatasime igasugused soetused, mida tingimata ei ole vaja teha. 

Võtame kõikide sel aastal tehtud kulude osas, mida saab kajastada investeeringuna, täiendava investeerimislaenu 189 103 eurot. Suve alguses, kui probleem ei olnud veel teada, võtsime investeerimislaenu 100 000 eurot. 

Oleme müünud või otsustanud müüa linnale mitte vajalikku vara, näiteks kortereid ja maad. Prognoosime planeeritust umbes 10 000 – 15 000 eurot kõrgemat maksulaekumist ning kõiki planeeritud kulusid ei tehta sajaprotsendiliselt. 

Ilmselt jääb aasta lõpus üles ligi 40 000 eurot maksmata arveid, mida katame järgmisel aastal kulude kokkuhoiu ja uute investeeringute tegematajätmisega. Arvete maksmise ajatamise lepime ettevõtetega kokku. 

Samuti kasvab järgmisel aastal omavalitsuste tulubaas, meie andmetel tähendaks see linnaeelarvesse enam kui 65 000 euro suurust lisalaekumist. 

Eelarve täitmise täpne seis saab selgeks ikkagi 31. detsembril. Usume, et need lahendused on piisavad ja ka ilma ühinemiseta saaks Võhma eelarve planeerimise vigadest üle.

Milliseid probleeme puudulik eelarve linnale põhjustab? 

Puudujäägi põhjus on investeeringute finantseerimise planeerimise viga. Kõik vahendid on läinud olulisteks investeeringuteks. See kindlasti ei ole probleem. Võlad on vaja maksta. Linnal on kogu see aeg olnud piisavalt likviidseid varasid, et jooksvad kulutused katta ehk maksta palgad ja muu selline. Praeguse seisuga on tasutud ka kõik suuremad arved või kokku lepitud nende arvete tasumise ajatamine. Tõsi, üleval on arvelduskrediit.

LAENUD

Võhmal oli läinud aasta lõpuks üleval kaks laenu, mille kogusumma küündis 442 196 euroni. 

  • Rahandusministeeriumile tuli käesoleva aasta jooksul tagasi maksta 364 000 eurot. Selle laenu jääk oli möödunud aasta lõpul 50 530 eurot, mis tuli tänavu tagasi maksta. Selle on Võhma linn novembri alguse seisuga tasunud.
  • SEB-le tuleb Võhmal 2020. aastaks tagasi maksta 500 000 eurot. Möödunud aasta lõpuks oli selle jääk 391 666 eurot, millest käesoleva aasta jooksul tuleb tagastada 100 000.
  • Kokku oli tänavu planeeritud laenude tagasimakseid 150 530 euro suuruses summas.

Allikas: Riigi Teataja

Kronoloogia

III 2009

Võhma linna pearaamatupidaja Tiina Ranne alustas linna raha varastamist.

2016

Tiina Ranne tegi viimased isiklikud tehingud linna rahaga.

6. VII 2017

Innove teeb järelepärimise Võhma finantssuutlikkuse kohta. Ühtlasi sedastati, et Võhmal võib tekkida raskusi kooli ehitusega seotud omafinantseeringu ning mittekõlbulike kulude tasumisega.

31. VIII 2017

Eelarvekomisjoni istung, millel asjast andsid aru linnapea Anneli Siimussaar ja pearaamatupidja Tiina Ranne. Sel koosolekul väitis Siimussaar, et eelarve täiendavate või planeerimata investeeringute maht on 180 000 eurot.

2017 IX

Linnapea tegi politseile ametliku avalduse, et pearaamatupidaja Tiina Ranne varastas linna raha.

22. IX 2017

Võhma pearaamatupidaja lahkus omal soovil ametist.

15. XI 2017

Prefektuur esitas kahtlustuse juba endisele Võhma pearaamatupidajale Tiina Rannele 30 000 euro väärtuses linna raha omastamises.

FOTO: Allikad: Riigi Teataja, Anneli Siimussaar

Tagasi üles