Endine Võhma pearaamatupidaja maksis linna rahaga oma arveid

Prokuröri sõnul näitavad kogutud andmed, et Võhma linnavalitsuse pearaamatupidaja pani ametiisikuna toime omastamise. Foto: Elmo Riig

​Lõuna ringkonnaprokuratuur kahtlustab endist Võhma linnavalitsuse pearaamatupidajat Tiina Rannet ligikaudu 30 000 euro omastamises.

Kahtlustuse kohaselt tegi 61-aastane Ranne Võhma linnavalitsuse pearaamatupidajana ebaseaduslikke ülekandeid linna arvelduskontodelt iseenda ning endaga seotud pangakontodele. Samuti tasus ta linnavalitsuse rahaga isiklikke arveid. Pearaamatupidaja omastas aastatel 2009–2016 kahtlustuse kohaselt kokku 29 942 eurot.

Võhma linnapea Anneli Siimussaar ütles, et on kahtlustusest teadlik. «Mina selle asja ise sinna andsin,» lausus ta. Rohkem Siimussaar rääkida ei soovinud, sest tema sõnul oli Sakala ajakirjanik talle trauma põhjustanud. 

Novembri esimesel päeval ilmus Sakalas artikkel, kuidas Võhma linnavalitsus oli jätnud õpetajatele palga õigeks ajaks maksmata. Ühtlasi oli Sakala toimetusse laekunud vihjeid, et Võhma raamatupidaja oli 22. septembril just nimelt linna raha varastamise tõttu ametist vabastatud. 

Sakala tegi Siimussaarega videointervjuu, mis käsitles õpetajate maksmata jäänud palku, kuid küsis ka raamatupidaja lahkumise kohta. Pärast videointervjuud puhkes linnapea nutma ja põhjendas seda toona kuhjunud pingetega. 

Hilisemas telefonivestluses väitis Siimussaar, et Ranne lahkus ametist omal soovil tervislikel põhjustel. Ranne oli raamatupidaja ka linna sooja-, vee- ja kanalisatsiooniettevõttes Võhma Elko, seetõttu kutsuti staažikas raamatupidaja toona ka sellest ametist tagasi.  

Sakala on püüdnud Tiina Rannega viimaste nädalate jooksul korduvalt ühendust saada, ent ta ei vastanud päevade kaupa telefonile. Seetõttu käis ajakirjanik Rannet kolm nädalat tagasi kodust otsimas, ent seal valitses vaikus. Tema naaber väitis, et pole Rannet näinud ajast, kui too ametist lahkus.

Eile vastas Ranne telefonile ning ütles, et viibis haiglas. Ta tunnistas, et maksis linna rahaga endaga seotud arveid. Milliseid täpsemalt, ta täpsustada ei soovinud. Lisaks väitis ta, et lahkus ametist linnaeelarve puudujääkide pärast. 

«Ma olin seal teinud apsaka,» ütles Ranne. Ta lisas, et keegi seda ei märganud – ta ise ka mitte. Ranne selgitust mööda seisnes apsakas selles, et Võhma eelarves oli kulusid tegelikkuses palju rohkem, kui kirja sai. Ranne sõnul oli enne tema töölt lahkumist linnaeelarve puudujääk umbes 235 000 eurot.

Võhma volikogu esimees Leida Kuld polnud eile õhtul telefoni teel kättesaadav.

Volikogu liige Luule Tiirmaa sõnas, et kuuleb puudujäägist esimest korda. «Kust selline summa kokku tuleb, pole minu jaoks arusaadav,» lisas ta. 

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul on kõnealune kahtlustus järjekordne näide sellest, kuidas avalikul ametikohal töötav inimene võis tegutseda isiklikku majanduslikku kasu silmas pidades. 

«On kurb tõdeda, et taas kord saadab ühte avaliku võimu teostajat korruptsioonikahtlus, sest seni kogutud andmed näitavad, et pearaamatupidaja pani ametiisikuna toime omastamise,» ütles Püss. 

Prokurör lisas, et süüditunnistamise korral võib kohus ametiisikut sellise teo eest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.

Raamatupidaja on linna raha kaotanud varemgi

Võhma pearaamatupidajal Tiina Rannel on eelarvest raha kaduma läinud ka varem: 2007. aastal oli ta jätnud eelarves kajastamata üle 25 000 laenude tagasimaksmiseks mõeldud euro. 

Toona põhjendasid Ranne ja linnavalitsus seda näpuveaga. 

Raha kadumist ei märganud keegi seni, kuni Sakala hakkas 2007. aasta oktoobris arutusele tulnud neljandast lisaeelarvest rääkiva loo tarvis eelarve mahu kasvu arvutama. Tiina Ranne kinnitas toona, et tegelikult oli summa siiski olemas, ning lubas, et neljandas lisaeelarves ilmub see ka paberile.