20 purjetavat last läheks linnale maksma 12 000 eurot

Purjetamist on peetud enamasti merealaks, kuid seda saab edukalt treenida ka järvedel. Foto: Marko Saarm

Viljandi spordikooli direktori arvutuste kohaselt vajaks kool purjetamise treeningurühma avamiseks juurde rohkem kui 12 000 eurot aastas. Teisipäeval kogunevad linnajuhid ja purjetamise eestvedajad ühise laua taha, et nuputada, kust raha leida.

Oktoobri alguses tegi Eesti jahtklubide liit linnavalitsusele ettepaneku avada siinses spordikoolis purjetamise eriala. Suve lõpus korraldas liit Viljandi järvel laagri «Meresõber», kus huvilised said proovida purjetamist, aeru- ja lohesurfi ning kajakiga sõitmist. Korraldajate hinnangul oli huvi laagri vastu suur ning järv sobib purjetamise treenimiseks.

Spordikooli direktori Andres Kallavuse arvutused näitavad, et uue treeningurühma avamiseks oleks ligi 750 000 euro suuruse aastaeelarvega koolil vaja lisaks 12 135 eurot. Arvutuse aluseks võeti jahtklubide liidu ettepanek, mille kohaselt võiks purjetamise osakond koosneda 20 lapsest. Sellisel juhul moodustuks kaks rühma ning saaks palgata ühe treeneri. Tema töötasuks on koolijuht arvutanud 662 eurot kuus. Kui juurde arvata veel laste inventari- ja võistluskulu ning saalirent, siis olekski vaja kokku 12 135 eurot.