Naaber vaidleb villade vahele kavandatava kortermaja vastu

Sellisena peaks uus kortermaja paistma Trepimäelt vaadates. Linn on ehitusloa andnud, nüüd sõltub arendajast, millal hoone kerkima hakkab. Foto: KAOS Arhitektid

Viljandis Trepimäe kõrval asuva Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhid pole nõus linnavalitsusega, kes lubas ajalooliste hoonete keskele ehitada täiesti uue stiiliga maja. Juriidiliste põhjenduste taga on vastuseisu peamine põhjus asjaolu, et naabrite meelest uusehitis lihtsalt ei sobi sellesse kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Raul Rosenberg leidis, et osaühingus KAOS Arhitektid loodud uue kortermaja lubamine Oru tänavale rikuks sealse ajaloolise terviku. «Turistid vaatavad kogumit ja keegi ei taha näha lõhutud linnapilti,» arvas Rosenberg. Uus maja on tema hinnangul mahult liiga suur ning liiga jõuliste joontega.

Mis on miljööväärtuslik ala?

Oktoobris uue hoone püstitamiseks ehitusloa välja andnud linnavalitsusele saatis MES 7. novembril neljaleheküljelise vaide ning esmaspäeval käis Rosenberg oma seisukohti raekojas tutvustamas. Pärast arut­elu Rosenberg lahkus ning linnavalitsus otsustas MES-i vaide rahuldamata jätta.

«Meie eesmärk oli alustada diskussiooni, sest miljööväärtusliku ala mõiste tuleb defineerida kogukonnal, mitte muinsuskaitseametil,» leidis Rosenberg. Viljandi peaarhitekti Olav Remmelkoore arvates on sellise arutelu algatamine väga tänuväärt ettevõtmine.

MES väitis oma vaides, et linnavalitsus pole uut maja lubades ära kuulanud naabrite arvamust ning rikutud on detailplaneeringut ja muinsuskaitsealale seatud piiranguid. Samuti arvavad sihtasutuse juhid, et uue kortermaja valmimise järel kaotab MES-i maja kinnisvaraturul väärtust. Lõpuks annab sihtasutus teada, et pole nõus lubama kanalisatsioonitorustiku ehitamist üle endale kuuluva maa.

Olav Remmelkoore hinnangul võib vaiet kokku võtta sõnadega, et MES-i juhtide hinnangul ei sobi selline tänapäevane ehitis Oru tänava äärde. «Nad oleks tahtnud, et linnavalitsus oleks arendajale ette kirjutanud vanaaegsete materjalide või ehitusstiilide kasutamist,» rääkis Remmelkoor. «Aga sellist asja ei lubaks muinsuskaitse.»

Linnaarhitekti selgitust mööda on muinsuskaitseamet asunud seisukohale, et uued majad peavad muinsuskaitsetsoonides nägema välja tänapäevased, ja ta ei luba varasemaid ajastuid matkivaid ehitisi. Remmelkoore sõnul nägi ka Oru tänavale kavandatav kortermaja esialgu välja teistsugune ja meenutas Tallinnale iseloomulikke maju, kus keskel on kivist trepikoda ja kahele poole jäävad eluruumid.

«Selle palusin arhitektil ära muuta, aga see on omaette küsimus, kui palju saab omavalitsus terviklikult loodud maja puhul arhitektile nõudeid ette kirjutada,» arutles linnaarhitekt. Maja ehitamist linnavalitsus keelata ei saanud, sest 2005. aastal kehtima hakanud detailplaneeringu järgi on sellesse kohta sellise suurusega maja lubatud.

Tänavajoont Oru tänaval ei järgita

Vaides on kirjas, et raad ei järgi linnaehituslikke põhimõtteid, kui lubab rajada uue hoone nii, et see pole täpselt tänavajoonel. Uue maja fassaad on kavandatud tänavast eemale ning see langeb ülejäänud Heimat-stiilis ansamblist välja. Linnavalitsuses juba heakskiidu ja ehitusloa saanud projekt lõhub MES-i esindajate meelest ajalooliselt väljakujunenud ehituslikku tervikut, mõjub seal võõrkehana ega järgi Teise maailmasõja eel kindlaks määratud ehitusjoont.

Remmelkoor tunnistas, et ehitusjoont see hoone tõesti ei järgi, kuid seda on tehtud taotluslikult. Tema sõnul peaks sellisel kohas arvestama maastiku reljeefi, mitte tänavajoont ja lisaks annaks see, kui hoone on krundil paigutatud sissepoole, võimaluse MES-i villal jääda Trepimäelt vaadates esiplaanile.

MES-i vaie linnavalitsuses heakskiitu ei saanud ning ehitusluba ei tühistatud. MES-i esindajatel on võimalik otsus halduskohtus vaidlustada.

Arhitekti inspireeris ajalooline ümbrus

KAOS Arhitektides ametis olev arhitekt Margit Aule on projekteerinud Oru tänav 21a kinnistule vanade villade vahele kolme maapealse korrusega korterelamu, mille kaks korrust on osaliselt maa sees. Maa-alustel korrustel on seitse parkimiskohta, tehnoruumid ja panipaigad. Esimesel korrusel on sissepääs ning trepikoda koos liftiga. Järvepoolses küljes on rõdud.

Margit Aule tunnistas, et kõik Viljandi tööd, mida büroo on teinud, on väga sümpaatsed olnud. «Inspireerivad ajalooline keskkond ja kaunis loodus. Heal meelel projekteerime veel Viljandisse,» lisas ta.

Projekti tellija ja arendaja on osaühingu TPMM juhatuse liige Ivo Karilaid, kes ei soovinud oma plaanidest leheveergudel lähemalt rääkida. Seega pole ka teada, millal ehitust alustatakse.