Range režiimiga vaimuhaigla osakonnas tehti tuld kõrvaklapi juhtmete abil

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta septembris said päästjad käia Jämejalal asuvas sundravi osakonnas kaks korda.
Eelmise aasta septembris said päästjad käia Jämejalal asuvas sundravi osakonnas kaks korda. Foto: Elmo Riig

Eile varahommikul süttis Viljandi haigla Jämejala psühhiaatriakliinikus padi ja veidi madratsit. See juhtus Jämejala kõige rangema režiimiga osakonnas, kuhu saadetakse patsiendid kohtumääruse alusel ning kus ei tohiks olla võimalustki tuld teha. Seekord leiti võimalus kõrvaklapi juhtmetest. 

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee ütles, et sundravi osakonnas rakendatakse ranget järelevalvet ja kontrolli ning patsientide kasutuses pole tulemasinaid ega muid süütamisvahendeid. Nagu hiljem selgus, kasutas patsient tuletegemiseks kõrvaklapi juhtmeid.  

«Põhjust, miks seda tehti, selgunud ei ole,» lisas kommunikatsioonijuht. Et süütaja on keeruline psühhiaatriline patsient, ei pruugi see selgudagi. 

Sakala palus oma ala spetsialistidelt kommentaari, kui keeruline võib olla kõrvaklapi juhtme abil tulekahju tekitada. Viljandi kutseõppekeskuse elektri eriala õpetaja Toomas Lükk tunnistas, et kui temal palutaks sel moel midagi põlema panna, jääks ta ülesandega hätta. «Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas seda teha. Eeldus on see, et hullud on leidlikud,» lausus ta. 

Lüki kolleegi, ehitusõppe osakonna juhataja Rein Kalda esimene mõte läks pistikupesale. «Kui sõrmed sisse toppida, saab särtsu, aga kui toppida juhe, läheb see kas kuumaks või tekitab lühise,» arutles ta. Kas sedasi on võimalik ka kõrvaklapi juhtme abil midagi põlema saada, ta väga kindel polnud. Kalda sõnul on aga leidlikkuse korral kõik võimalik, isegi kahe žiletitera abil vett kuumutada. 

Valdvee sõnul pole üllatus, et patsiendid on nii nutikad ja leidlikud. «Eks neil ole ka palju vaba aega,» märkis ta. Jämejala sundravi osakond on varemgi patsientide tekitatud tulekahjude tõttu tähelepanu tõmmanud. Eelmise aasta septembris oli ühe kuu jooksul kaks põlengut, mille järel kogunes Viljandi haiglas erakorraline nõupidamine, kus arutati, kuidas kolmandat samasugust juhtumit ära hoida. 

Muu hulgas plaaniti suurendada töötajate hulka ning kaaluti ka kuu aja pikkuse külastuskeelu kehtestamist, sest majja olid tekkinud keelatud välgumihklid, mis madratsite süütamise kergesti teostatavaks muutsid. 

Krista Valdvee ütles, et nad vahetasid pärast eelmise aasta süütamisi kõik osakonna madratsid tulekindlate magamisaluste vastu. Uued madratsid tema sõnul ei sütti, vaid sulavad kuumuses ja on seetõttu turvalisemad. Et osakonnas on psühhiaatrilisele sundravile saadetud patsiendid, suhtub haigla Valdvee sõnul turvalisuse teemadesse väga tähelepanelikult. «Ajakohastame järelevalve meetodeid ning korraldame regulaarselt tuleohutuse õppusi. Tänu sellele on meie töötajad tekkinud olukordades väga hästi hakkama saanud,» märkis ta.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Marek Kiige sõnul andis seekordsest tulekahjust märku automaatne tulekahjusignalisatsioon ja töötajad kustutasid põlengu kiiresti. Päästjad aitasid ruume tuulutada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles