Päevad 30 000 parima sõbra seltsis

Selle päevi näinud redeli otsa ei luba Mai Palo ühtegi ostjat. Isegi kõige kõrgemalt riiulilt toob ta raamatu ise alla. Foto: Elmo Riig

Kui Viljandi Lossi tänava antikvariaati sisse astun, võtab mind vastu lõhn, mida tundsin viimati poisiklutina Elva lasteraamatukogus. Niisuguse aroomibuketi suudavad tekitada vaid ahiküttega päevi näinud ruumid, mis on maast laeni raamatuid täis. Selle ajarännakuhõngulise imedemaa perenaine on Mai Palo.

 Ajakirjaniku saabudes on Mai Palo küttekoldega ametis ning palub võimaliku vinguhaisu pärast vabandust. «Ahi ei tõmba hästi. Kütan neid ruume aasta ringi. Siin on neli külma seina ja üks külm põrand,» nendib ta muiates ning sätib paksu kampsuni peale tõmmatud sulevesti hõlmad koomale. Tõepoolest, ka intervjueerija ei kibele mantlit seljast võtma.

Sätime end istuma ahju äärde. Kaupluse tagaruumis pophitte tulistav raadio loob omamoodi muheda õhkkonna. Säärases paigas eeldaks ju pigem Vikerraadio mahedaid toone.