Koolilapsed pistsid mulda tuhandeid kuusepuid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa õpilased panid eilsel metsaistutuspäeval Karksi-Nuia lähistel riigimetsa kasvama 4500 noort puud.
Viljandimaa õpilased panid eilsel metsaistutuspäeval Karksi-Nuia lähistel riigimetsa kasvama 4500 noort puud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eilsest kasvab Karksi-Nuia lähedal metsalangil 4500 väikest kuuske. Just nii palju istikuid pistsid mulda maakonna kuue kooli lapsed.

Eilset suurt istutuspäeva kommenteerides ütles riigimetsa majandamise keskuse (RMK) loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo, et lapsi metsa kutsudes näidatakse neile, kuidas Eestis riigimetsa kasvatatakse, ning pakutakse isetegemise kogemust.

«Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva retke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,» rääkis Rammo.
Kaks meetrit vahet

VI—IX klassi õpilased kogunesid koos juhendajatega kell kümme hommikul, et saada esimesed instruktsioonid. Kui RMK tööjuhid olid lapsi rästikute eest hoiatanud ja neile looduses käitumise kohta sõnad peale lugenud, suundusid kolme kooli lapsed metsaretkele ja ülejäänud asusid kiirelt istutama.

Metsaülem Elor Ilmeti sõnul ei ole istikute muldapistmine väga keeruline töö, kuid  istutustoru kasutamata kipub selg lõpuks ikkagi haigeks jääma. Õpilastele oli lank ette valmistatud ja RMK töötajad tõmbasid masinatega ette madalad vaod, kuhu istutama asuti. Ühe vao peal töötas kaks õpilast, kellel oli kahe peale üks labidas ja ämber 50 istikuga.

Väikesi kuuski mulda pistes pidid õpilased hoolega jälgima, et juured saaksid mulla alla ja taimede vahele jääks paar meetrit. RMK tööline käis istutusplatsil ringi õngeridvaga, millega oli hea taimede vahet mõõta. Aeg-ajalt kippusid õpilased vahesid ka pisut väiksemaks või suuremaks jätma, kuid Elor Ilmeti kinnitusel pole sellest hullu.

«See, kas kahe taime vahel on poolteist meetrit või kaks ja pool meetrit, ei ole looduses nii väga tähtis,» ütles ta.

Kui esimesed rühmad olid oma vaod täis istutanud, peeti üheskoos lõunapausi ja seejärel vahetati kohti: need, kes enne matkasid, hakkasid istutama, ja vastupidi.

Kolm tundi tööd

«Hommikuti on alati kõva võistlemine ja töö käib kiiresti, sest lapsed on veel värsked. Pärastlõunal on töö juba pisut vaiksem,» lausus Elor Ilmet muiates. Tema sõnul on sellised istutuspäevad juba pikk traditsioon.

Lapsed veetsid metsas kolm tundi. Päeva lõpuks paigaldati silt, millel on kirjas koolid, kes uue metsa kasvama panid.

«See võimaldab õpilastel enda istutatud metsa hiljem uuesti vaatama tulla,» selgitas Marge Rammo.

Kõik metsaistutuspäeval osalejad said kaasa ka taskuformaadis õppematerjali, kus on ära toodud metsaistutaja kümme käsku ning lahti seletatud metsa eluring.

RMK korraldab aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas Eestis riigimetsa kasvatatakse ja majandatakse.

ISTUTUSPÄEV

ÜRO on käesoleva aasta kuulutanud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.
• Kogu Eestis osales istutuspäeval 4500 õpilast 110 koolist.
• Viljandimaal istutas puid 172 last kuuest koolist: Olustvere, Ala, Kalmetu ja Halliste põhikoolist ning Tarvastu ja Võhma gümnaasiumist.
• Kasvama pandi üle 200 000 taime, millest 75 protsenti on kuused ja ülejäänud männid.
• Eile istutati kokku 46 raielangil üle Eesti, kõige rohkem Harjumaal.
• Riigimetsa uuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime.
Allikas: www.rmk.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles