225-aastane Viljandi raekoda teeb avatud uste päeva

Raekoja praegune tornikell on aega näidanud 1932. aasta jaaniööst.

FOTO: Maarja Möldre

Teisipäeval, 28. oktoobril möödub 225 aastat päevast, mil Viljandi raad asus raekojast linna valitsema ning selle tähistamiseks korraldab Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiamet avatud uste päeva.


Teisipäeval kella 10-17 on võimalik tutvuda raekoja ruumidega ja kohtuda linnapeaga. Gruppidel palutakse varem kellaaeg kokku leppida telefonil 435 4730 või 435 4732.



Kell 11 võtab linnapea Kalle Jents vastu eakate ühenduste juhte ja eakate ettevõtmiste toetajaid.



Kell 13 algab Heiki Raudla loeng huvitavatest isiksustest sõjaeelses raekojas.



Kell 17.30 on linnapea ja rahva kohvitund, kus soovijail on võimalus linnaelu teemadel mõtteid vahetada.



Kell 18.30 meenutab raekojas töötatud aega kauaaegne perekonnaseisuosakonna juhataja Helgi Kissa ja esinevad Jakobsoni gümnaasiumi balletistuudio õpilased.



Sellel kellaajal oodatakse raekoja teise korruse saali oma pulmapäeva meenutama ka neid paare, kelle abiellumise kuupäev on 28. oktoober ja koht Viljandi raekoda.



Avatud uste päev lõpeb kell 19 Linnakapelli kontserdiga.


Lisaks saab sellel päeval tutvuda Viljandi muuseumi väljapanekuga linnavolikogu ja -valitsuse töös kasutatud esemetest, vaadata fotoülevaadet Viljandi juubeliaasta sündmustest, näitust linnale toodud kingitustest ning võistluse «Eesti avastamata aarded» ja Euroopa turismifoorumi jaoks valminud videolõike.



Ajaloolase Heiki Raudla sõnul on praegune Viljandi raekoda üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas. Hoone ehitati ajavahemikus 1768-1774 ning kuulus algul advokaadile ja linna justiitsbürgermeistrile Johann Nicolaus Ottole (oli selles ametis 1783-1787). Hoone oli ehitatud kelpkatusega ning kuulus stiililt nagu teisedki Viljandi esimesed kivimajad lõppevasse barokiajastusse.



1783. aastal üüriti maja linna vastse magistraadi ja kreisi rentei ehk riigikassa tarbeks. Enne seda peeti rae istungeid mõnda aega Roosmanni majas Pikk tänav 10.



1827. aastal osteti praegune raekoja hoone koos hooviplatsi ja osa linnakraaviga, kus hiljem asus tenniseplats, uuelt omanikult Leopold von Holstilt.


Algul hoonel torni polnud, sest eramajadele polnud see lubatud. Kellatorn ehitati 1838. aastal. 1839. aastal ülesseatud puuratastega kell tegi linnakodanikele palju meelehärmi, sest käis kuiva ilmaga ette ning jäi märja ilmaga taha. Tähtsaimaks kohaks muutus kellatorn aga aastavahetusel, mil sealt mängiti Suurturule kogunenud linnakodanikele koraali.



1920. aastate lõpul oli kaalumisel raekoja viimine mõisalossi, kuid lõpuks otsustati vana raekoda ümber ehitada. Projekti arhitekt oli Johannes Fuks ja insener Erich Otting. Hoone ümberehitamine kestis kuus kuud ja 20 päeva ning lõppes 18. oktoobril 1931. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid.



Uude kellatorni paigutati 4500 krooni maksma läinud firmalt Siemens ostetud nelja sihverplaadiga kell, mis tegi oma esimesed löögid 1932. aasta jaaniööl. Samal aastal muretseti raekotta mööbelmeister Millistferi valmistatud 36 tammepuust tooli ja kuus lauda, mis läksid maksma 1300 krooni. Keskkütte ja veevärgi seadis sisse aktsiaselts Siegel 7500 krooni eest.



Saksa okupatsiooni ajal tegutses raekojas linnavalitsus, nõukogude okupatsiooni ajal linna täitevkomitee.



«1989. aastal valiti taas Viljandi linnavolikogu,» rääkis Heiki Raudla. «Viljandi sai taas täievolilised linna õigused ehk omavalitsusliku staatuse 21. oktoobril 1991. Linnavalitsuse istungite ja nõupidamiste saal rekonstrueeriti linna 700. aastapäevaks, mida tähistati 1983. aastal. 2002. aastal oli raekoja fassaadi remont ja sellisena on ta praegu meie ees.»

Tagasi üles