Kerkivast hinnast hoolimata on hooldekodudes järjekord

Hooldekodu koha eest tuleb maksta vähemalt 600 eurot, kuid hind võib küündida ka 1000 euroni. Sellest hoolimata on koha leidmise võimalus väga väike.

FOTO: Marko Saarm

Järgmise poole aasta jooksul kerkivad kohatasud enamikus Eesti hooldekodudes, sest vastasel korral ei suudeta leida töötajaid. Hinnast olenemata on hooldekodude kohtadele pikad järjekorrad.

«Paar aastat tagasi oli seis selline, et kui oli vaja kiirelt inimene hooldekodusse paigutada, siis ühe koha suutsime päeva jooksul Viljandimaal ikka leida. Nüüd enam mitte,» nentis Viljandi linnavalitsuse sotsiaalameti juht Livia Kask. Nii tuleb linnaametnikel laiendada kohaotsimist maakonnast väljapoole, aga seegi ei pruugi edu tuua. «Olukorrad oleme suutnud seni siiski ära lahendada.»

Töötajaid on väga napilt

Viljandimaa suurimas hooldekodus Lõhaveres on kõik 82 kohta täidetud ning juhatuse liikme Marika Tirmaste sõnul on järjekord piltlikult öeldes ukse taga. Nii Tirmaste kui tema kolleegide hinnangul võiks Viljandimaa 14 hoolekandekeskusele veel lisaks hooldekodusid rajada, kuid kõige suurem mure on personal.

Just töötajate kesisest palgast tingitud tööjõunappuse tõttu peavadki hooldekodud hinda kergitama, ehkki nii mõnigi juhataja tunnistas, et ka kümne protsendi suurune palgatõus ei pruugi olukorda parandada.

«Mõnikord on küll tunne, et maksa palju tahes, töötajaid ikka ei leia,» nentis Viiratsis tegutseva 44-kohalise Avitari keskuse juhataja Merike Siht. «Aga see töö, mida inimesed siin teevad, on füüsiliselt ja emotsionaalselt ka väga kurnav.»

Samuti Viiratsis asuv Viljandimaa Hoolekandekeskus tõstab uuest aastast kohatasu lausa 100 euro võrra, 710 euroni. Juhataja Marge Tammesalu sõnul töötab keskus praegu kahjumiga ehk kogu tegevusele makstakse varem tekkinud reservist peale. See ei saa aga Tammesalu sõnul edasi kesta ja nii tuleb hinda üsna järsult kergitada.

Pension ja kohatasu

Enamik hooldekodusid plaanib hinda tõsta 1. aprillist ehk sellest päevast, mil Eestis kerkivad tavaliselt pensionid. Hinnatõus on aga suurem kui pensionitõus. Et keskmine vanaduspension oli statistikaameti teise kvartali andmetel 409 eurot, katab see vaid osa igakuisest kulust. Puudujääva osa peavad katma lähedased või nende puudumise korral omavalitsus. Lisaks tuleb enamasti leida veel raha, et osta retseptiravimid ja vajaduse korral mähkmed.

Livia Kase sõnul on Viljandi linnal kuni poolsada sellist inimest, kellel ei ole lapsi või teisi lähedasi, kes nende arveid maksaks, ning kelle eest tuleb maksta linnavalitsusel. Kase hinnangul ei löö saabuv hinnatõus linnaeelarvesse auku ning tema kogemus on näidanud, et ka hooldekodudes elavate eakate lähedased saavad hinnatõusuga üldjuhul hakkama.

«Probleemid ei teki tavaliselt mitte hinnatõusu järel, vaid siis, kui inimesed jäävad töö ja sissetulekuta,» nentis Kask. «Siis ei tulda arvetega enam toime ning abi saamiseks pöördutakse linna poole.»

Kõige kallima hinna leidis Sakala Viljandi haigla hooldusteenuse osakonnast, kus on 60 kohta. Kõige odavam variant maksab seal 770 eurot kuus, kõige kallim on aga 930 eurot. Odavaim hind tuli Hallistes asuvast Mulgi Häärberist, kus hinnakiri algas 590-st eurost ning enne juulit seda ei muudeta.

FOTO: Sakala

Tagasi üles