Saada vihje

Saatan peitub pisiasjades

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres Laiapea
Andres Laiapea Foto: Erakogu

VILJANDI AMETIST lahkunud linnavalitsuse üks viimaseid otsuseid oli keeldumine Reinu tee 48 detailplaneeringu algatamisest. Selle detailplaneeringuga soovis pakirobotite tootja Cleveron lahendada oma kinnistult Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia maanteele väljasõidu rajamise.

Nii jäeti uuele linnavalitsusele pureda paras pähkel. On ju Cleveron Viljandile palju au ja kuulsust toonud ning kiiresti arenev ettevõte, mille tegevusele on linn ilmselt valmis kaasa aitama. Kõnealusel juhul takerdus asi aga maanteeameti vastuseisu taha.

Kuna too märkis oma vastuses Cleveroni taotlusele, et sellist juurdepääsu riigiteele ei näe ette ka kehtiv detailplaneering ega Viljandi linna üldplaneering, pöördus ettevõte linnavalitsuse poole avaldusega, et tehtaks sellekohane muudatus. Linnavalitsus keeldus.

Keeldumist põhjendati maanteeameti seisukohaga, et Reinu tee 48 kinnistul on Riia maantee ja Reinu põigu kaudu juba tagatud juurdepääs riigi tugimaanteele. Ühtlasi tõi maanteeamet välja, et Riia maantee ja Reinu põigu ristmiku vahele täiendava pealesõidu rajamine on vastuolus tee projekteerimise normidega ning tugimaantee funktsiooni ja liikluskorraldusega selles teelõigus. Samuti leiti, et Cleveronile järeleandmisi tehes loodaks soovimatu pretsedent.

Kui vaadata Männimäe tööstusala, siis selle arenguks näib olevat ühel hetkel aga vältimatult vajalik veel üks väljasõit, mida saavad kasutada just suured veokid.

KÕIK SEE ON ilmselt õige. Äärmiselt küsitav tundub üksnes maanteeameti väide, et Cleveroni soovitud «pealesõidu puhul on vähetõenäoline, et see on sobilik või vajalik terve piirkonna arengueesmärkide saavutamiseks ning turvalise ja toimiva liikluskeskkonna kujundamiseks.»

Selgitan lähemalt.

Cleveroni soov saada maanteele eraldi juurdepääs on seotud tema kavandatud laienemisega, mille tõttu suureneb eeldatavasti märkimisväärselt raskeveokite voorimine tema tehase vahet. Kui keegi veel ei tea, siis see asub Männimäe servas, kus vanasti olid aiamaad. Kujutlegem siis, et kogu Cleveroni pakirobotite linnast väljavedu ja materjalide sissevedu jääbki käima Riia maantee või Reinu põigu kaudu.

Riia maantee kaudu minnes ristub veokite tee sellega paralleelselt kulgeva kergliiklusteega. Mäletan, et see oli ohtlik koht juba siis, kui seal oli sileda asfaldi asemel muldrada. Linna poolt tulles saab kallaku peal rattaga sisse hea hoo, aga nii võib sõita kergesti ette mõnele autole. Ma ei tea, kas keegi on seal raskelt viga saanud, aga napikaid on poisikestel olnud selle koha peal palju. Ega ka autode voog linna sisse ja välja ju turvalisemalt kulgema hakka, kui Cleveroni veokid muudkui selle sisse tungida üritavad.

Kohe sinna kõrvale on kavandatud Järveotsa elamukvartal, mille esimesed krundid on uus koalitsioon lubanud müüki panna juba järgmise aasta lõpus. Kuidas see liiklus seal siis lõpuks toimima peaks, kui Riia maantee saab mõlemast küljest kõvasti koormust juurde?

Reinu põik võib tunduda esialgu turvalisem tee. Kui jätta kõrvale, et Cleveroni poolt pääseb sinna ainult teravnurga all ja maanteele keerab ümber raudteetammi otsa. Vähemalt on seal väiksem liikluskoormus. Samas on sinnagi juba rajatud tee jalakäijate jaoks ja bussipeatus (tuntud nime all «Maailma lõpp»), kus ei peatu praegu küll veel ükski buss. Järelikult leidis keegi, et neid läheb seal kunagi vaja.

LINN ON PIIRANUD oma haldusterritooriumil raskeveokite sõitmist (see on keelatud ilma linnavalitsuse kirjaliku loata või kauba saatedokumentideta). See on minu arvates õigustatud ja põhjendatav sooviga tagada linnas turvalisem liiklus. Kui vaadata Männimäe tööstusala, siis selle arenguks näib olevat ühel hetkel aga vältimatult vajalik veel üks väljasõit, mida saavad kasutada just suured veokid. Kõige loogilisem on teha see Cleveroni juurest. Kui seda ei tule, seatakse sellega paratamatult piirid tööstusala arengule laiemalt.

Uus linnavalitsus on saanud endale hea proovikivi. Tegelikult võiks ka Viljandi linnavolikogu kui linnakodanike kõrgeim esindusorgan Männimäe tulevase liikluskorralduse põhjalikult arutusele võtta. Muidu võib juhtuda, et tehakse igasuguseid suuri plaane selle linnaosa arendamiseks, aga lõpuks ollakse lõhkise küna ees.

Tagasi üles