35. korda vangis istuv mees: kaks päeva saan väljas olla, siis jälle tulevad ja panevad mu vangimajja

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Arly Meyer on Eestis enim vangi mõistetud inimene.

FOTO: Politsei

Sakala kohtus Tartu vanglas 35. korda vangi mõistetud 66-aastase Arly Meyeriga, kes kurtis igavust ja üksindust.

Intervjuu on tehtud möödunud reedel Tartu vanglas, kus Meyer istus purunemiskindla aknaga kambris ning suhtles ajakirjanikuga telefoni kaudu. Alguses oli kurjategija jutukas ja püüdis muljet avaldada, kuid hiljem tema hoog rauges.

Tere, olen Katariina.

Ei ole, mina olen Viljandist. Kolm kuud pean olema veel, siis saan vabaks aprillis. Praegu ei lasta, näe.

Mis te teete seal?

Üksinda olen kambris, teisel korrusel. Igav, väga igav on. Mul raha on, aga pastapliiatsit ei ole, ei saa kirjutada kauplusse.

Mis te kauplusesse kirjutada tahate?

Vkushat nada, süüa pole.

Ma kahjuks ei saa teile siit pastapliiatsit anda ka.

Ei saa anda jah kuskilt, no ei ole, ei ole auku ka sees. Pastapliiatsit ei ole jah, näe. Väga palju oleks pastapliiatsit vaja, aga kätte ei anta mulle. Kõik on kinni pandud. Kaks kotti mul on pastapliiatseid täis. Aga ei anta, näe.

Kuidas teil siin muidu elu läheb?

 Väga igav on.

Mis te teha sooviksite?

Raadio osta. Raha mul on väga palju, aga näe!

Kui palju teil raha on?

870 eurot.

Kuidas teil nii palju raha on?

Penssi saan 470 eurot.

See on ju päris suur pension.

 Jaa. Mul on 46 aastat tööstaaži.

46 aastat tööstaaži? Kus te töötanud olete?

Traktoristina käisin Tõrva linnas.

Oh sa!

Ma olen vana traktorist, Helmes õppisin.

Kui vana te siis olite?

17-aastane, siis sain load kätte.

Mis siis sai?

Siis hakkasin varastama, sest raha ei olnud. Viidi kohtusse kohe ja vangimajja.

Te ju polegi midagi suurt varastanud.

Ei ole, aga näed, olen vangimajas. Ma olen juba 12 aastat Viljandis elanud, räägin mulgi keelt.

Tõsi jah?

Varem elasin Suure-Jaanis, siis ema müüs maja maha. Aga nüüd mine Viljandi linna ja vahi seal. Tööle mind ei võeta, sest ma olen liiga vana.

Kuhu olete proovinud tööle saada?

Mul on üheksa eriala, kõik dokumendid olemas.

Millised üheksa eriala teil on?

 Dokumendid on kõik olemas, ei võeta tööle kuskile. Liiga vana olen ja öeldakse, et ela pensist, kui saad.

Teie sooviksite tööd teha?

Mina soovin tööd teha. Nad ei ütle mulle muidugi, et ma nii vana olen. Septembris sain 66 aastat vanaks, kolm aastat olen juba penssi saanud. Ei anta, näe! Kui siit välja saan, antakse 20 eurot – rohkem ei anta raha.

20 eurot ainult?

Rohkem ei anta.

Kas olete kokku ka lugenud, mitu korda vangis olete olnud?

Ei ole.

Huvitab see teid üldse?

Ajalehest ma ei näe lugeda, seal kõik nii väikselt.

Teil on prille vaja.

Jaa, mul on, aga need ei näita. (Võtab laualt pruunide raamidega lugemisprillid, millel üks sang on puudu.) Ma tahan uusi prille saada, need on pluss kolm, aga mul on kangemaid vaja. Pluss viite on mul vaja, aga ei anta.

Kahju, tahaksin teist kirjutada, aga nüüd te ei näe lugedagi. Kui ma teist kirjutan, mis te sooviksite, et ma teist kirjutaksin?

Ma tahan arsti juurde minna, aga ei lasta.

Millega te aega sisustate?

Ma tahaks mängida, aga pole kellegagi mängida.

Mida te sooviksite mängida?

Kaarte võiks mängida, aga üksinda ei saa mängida.

Kas te teate, miks siin olete?

Ei tea.

Te olete mitmes kord. Seda ikka teate?

Kaks päeva saan väljas olla, siis jälle tulevad ja panevad mu vangimajja, et istu siin.

Kuidas teil õnnestub siia tagasi tulla, oodatakse teid siin?

Ma tahaks tööle minna, aga näed, ei võeta.

Kuidas toit siin on?

Normaalne.

Kas teil on mõni lemmiktoit?

Hapukapsas ja lihakaste ... Mis selle nimi on, ei mäletagi enam. Aa, strooganov, ja-jaa!

Jõulud hakkavad tulema.

Jah, aga ma istun siin kinni, näed.

On teil lähedasi ka?

Ei ole, kedagi ei ole.

Lapsi?

Üks tütar on.

Ta käib teid ka ikka vaatamas?

Ta on minust ka pikem, selline hästi pikka kasvu.

Teil on vaid üks tütar?

Üks tütar jah. Neid naisi on olnud nii palju, et ei tohi öelda.

Käivad need naised teid vaatamas ka?

Ei. Nad ei tea, kus ma elan. 

Võib-olla peangi siis teist kirjutama, siis nad saavad teada, kuhu tulla.

Mul üks tuttav naine töötab Tartus haiglas, tema tuleks kohe siia mind vaatama.

Tema tuleks kohe, aga ta lihtsalt ei tea?

Jah, ta ei tea. Ta on kohe vanemõde haiglas.

Tema on ka teile lähedane?

Sugulane.

Kuidas politseiga läbi saate?

Ei saa. Need politseid on nii profid, neid on rohkem, kui miilitsaid oli. Kui ma linnas elasin, siis üks miilits oli vaid. Nüüd on igal tänaval, kurrat!

Mis nad teile teinud on?

Võtavad mu kinni, et mis ma tegin. Jälle varastasid, jah? Siis viivad mu jälle kohtumajja.

Seal olete päris palju käinud.

Olen jah, see on Posti 22.

Enne siiatulekut käisite ka veel kohtumajas. Mis seal räägiti?

Valetasin seal igasuguseid asju kokku.

Te olete siis pääsenud ka?

Kui ma valetan, siis kõik usuvad. Kui tõtt räägin, ei usu keegi.

Seda teate, et olete Eestis kõige rohkem karistatud? Te olete kõige rohkem kordi sattunud vanglasse.

Kui saan vabaks, siis öeldakse, et mine jälle vangimajja.

Kui palju oma lapsepõlve mäletate?

Me elasime emaga Tartumaal Ulilas, aga siis läks ta mehest lahku ja kolisime Suure-Jaani.

Kuidas lapsepõlv möödus?

Ma olin Viljandimaal noortevanglas.

Lapsepõlves juba?

Hakkasin 16-aastaselt alkoholi jooma.

Siin te juua ei saa.

Ei anta, näed. Midagi ei anta. Vanglast välja saan, siis antakse ainult 20 eurot.

Mis te lemmikmark on?

Liköör, Vana Tallinn.

Kuidas te joote seda, paljalt?

Jaa, paljalt, suitsu panen ka ette. Suits on siin vanglas kallim. Vanasti tegin Vana Toomast.

Kas saate siin suitsu teha?

Ei saa, juba kaks kuud pole saanud teha, ei anta.

Kas teil sõpru ka on?

(Vajub mõttesse, vaikus.)

Mis te mõtlete?

(Vaikus.)

Mis te vaatate?

(Vaikus. Vaatab läbi metallist resti oma pea kohal.)

Ventilaatorid on seal.

(Vaikus.)

Näen, et olete kuidagi nukker.

Ma tahaksin kirjutada, aga pastapliiatsit ei anta.

Selle pastapliiatsi pärast olete nukker?

Jah, ei anta.

Kahju, oleksin teadnud, oleksin saanud teile pastapliiatsi tuua. Kuidas siin magada saate?

Ei saa. Öösel neli-viis tundi magan, siis olen üleval.

Und ei ole?

Ei ole jah.

Mis teid rõõmustab?

Kui ma saan vanglast välja, siis mul on hea meel. (Nõjatub ettepoole ja jälgib uudishimulikult, kuidas ajakirjanik märkmeid teeb.)

Ma kirjutan, tean, et soovite ka kirjutada. Mis mõtteid te siin mõtlete? Siin on vist küll aega mõelda?

Ma tahan vabaks saada.

Kas te mäletate, kuidas esimest korda vanglasse sattusite?

Ma purjus peaga lõin ühel vennal näo sisse. Olin siis Viljandi noortevanglas, aga seda enam põle.

Mis te tegite, kui vanglast välja saite? Olite siis vist 20-aastane.

Teenisin aega Balti mere kaldal, Balti sõjaväelaevastikus Ljepajas. Kui ma sealt välja sain, anti mulle väga palju raha – 370 rubla.

Mis te tegite, kui sealt välja saite?

Üks igavene pidu oli siis! Naisi oli nii palju, väga palju kohe. Nad läksid täitsa hulluks. Rääkisin neile igasuguseid jutte kokku. Kui sealt ära tulin, jäid naised ootama.

Mis te siis eluga pihta hakkasite, kui tagasi olite?

Traktorist olin Viljandi EPT-s 12-13 aastat, sain palka 320 rubla kuus.

Te ikka natuke teate, mille pärast siin olete?

Siis pandi mind huligaansuse eest 1,5 aastaks istuma.

Mis huligaansust te tegite?

Sõitsin purjus peaga traktoriga. (Kaob taas justkui ära, vaikus.)

Mis te teete seal?

(Vaikus. Kummardab ja sätib püksisääri.)

Mis te sätite?

(Vaikus.)

Mis te kohendate seal?

(Vaikus.)

Kuku!

(Vaikus.)

Kuku!

(Vaikus.) Ah lähme ära!

Kuhu te minna soovite?

Ma pean oma tuppa minema.

Seal on igav. Te rääkisite, et lõite ühel tüübil näo sisse.

Ah, ei tea.

Äsja te rääkisite, et kui olite 17-aastane.

Mind pandi vangimajja jälle, kaks aastat kohe, lõige 195 pandi peale. Vangimajja jälle, kurat, kaks aastat kohe!

Te olete paljudele inimestele haiget teinud.

Neid on palju, palju olnud.

Mis teid niiviisi vihastab?

(Kaob justkui ära, vaikus. Siis ümiseb omaette.) Ja-jaa ...

Neid on palju olnud, ütlete.

Nii palju kohe.

Kuidas ise sellele tagasi vaatate?

(Vaikus.)

Mis te ise sellest arvate?

(Vaikus.)

Enda kuritegudest, mida te ise neist mõtlete?

(Vaikus.)

Kuidas te end tunnete?

(Vaikus.)

Mida te elus tahaksite veel ära teha? On teil plaan, mida soovite täide viia? Saan ma kellelegi midagi edasi öelda?

Tahaksin kirjutada, aga pastakat ei ole.

Võite mulle öelda, kirjutan üles.

Ma tahaksin endale televiisorit ja pardlit, et habe ära ajada.

Kuidas siin päeval on, kas saate ka magada?

Saab ikka, aga und ei tule. Ah, lõpetame ära!

Kas kahetsete ka oma elus midagi?

Mul on Viljandis oma kolmetoaline korter üheksakorrulises majas. Seal on üks tuba nagu ladu, hoian seal igasuguseid asju, aga seda vaja ei ole. Hoian seda lukus.

Kuidas teil varastamisega on?

Näed, ei oska varastada, jään vahele kogu aeg.

Tahaksite paremini osata?

Tahaks osata paremini, et ei jääks vahele, kurrat. (Vaikus.)

Mis te vaatate?

(Pikk vaikus.) Ah, lähme ära!

Arvate?

Ma ei viitsi siin olla. (Vaatab ringi ning kohendab rinnal silti, millel on tema nimi ja sünnikuupäev.)

Mis silt teil on seal?

(Vaikib lõplikult. Paneb telefoni käest ära, kohendab pükse, mõõdab telefonijuhet, plõgistab enda ees olevat lauda, vaatab eksinult ringi. Ja kordab seda tegevust muudkui, kuni niiviisi vaikuses tund aega möödub. Enam ei reageeri ühelegi viipele ega vaata kordagi silma.)

Tagasi üles