See on nagu peeglitagune maailm, kus kõik on justkui sama, kuid ometi teistsugune. Mets paistab eemalt vaadates nagu mets ikka, aga tegelikult ei kasva seal ainsatki tuttavat puud. Päike ilmub ilma suurema eelmänguta ja ripub korraga mägede kohal. Pimedus saabub varakult. Õhk on väga niiske ja väga soe. Ühel päeval möirgab taifuun, järgmisel on taevas nii selge ja sinine, et silmadel hakkab valus. Autod sõidavad valel pool. Jaapan.
Tellijale
Kassisaar, auru jõul töötav linn ja kümme alasti jaapanlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ka poolunes ringikoperdamine võib olla päris huvitav kogemus, on Jaapanisse või Lõuna-Koreasse sõitu plaanides parem ennast varakult ajavahega harjutama hakata: sealne aeg on meie omast kuus tundi ees. Seda arvestades tõuseme mõnel päeval enne äralendu üles öösel kell neli. Esiotsa ei ole see sugugi lihtne. Viimasel ööl kodus olen aga kella neljast juba kenasti ärkvel. Surun haigutuse maha, silitan kassi ning avan arvuti.