Ringkonnakohus saatis Kõpu endise vallavanema päriselt vangi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tõnu Kiviloo.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ringkonnakohus karmistas aasta tagasi Viljandis Kõpu endisele vallavanemale Tõnu Kiviloole määratud karistust ning määras talle karistuse, mis sisaldab kuue kuu pikkust reaalset vangistust.

Kohe Kiviloo vangi minema ei pea, sest tal on võimalik otsus riigikohtus vaidlustada.

Ringkonnakohus tühistas kolmapäeval Tartu maakohtu Viljandi kohtumajas eelmise aasta 28. novembri otsuse selle osa, millega Kiviloo mõisteti õigeks ühes soodustuskelmuse episoodis ning osaühing Kõpu Kõrtsitalu ja ettevõtja Sven Reiss vastavalt esitatud soodustuskelmuse ja soodustuskelmusele kaasaaitamise süüdistustes.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium tunnistas nimetatud süüdistatavad eeltoodud süüdistustes süüdi. Kohus muutis ka Kiviloole maakohtus mõistetud põhikaristust ja mõistis talle nelja-aastase vangistuse, mille hulka arvatakse eelvangistuses juba kantud kolm päeva. Karistusest tuleb tal kohe kanda kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistus mõisteti Kiviloole tingimisi viieaastase katseajaga. Vangistust peab Kiviloo asuma kandma pärast eilse otsuse jõustumist.

Kõpu Kõrtsitalule mõistis ringkonnakohus 20 000-eurose rahalise karistuse. Reissile mõistis ringkonnakohus üheaastase tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Samuti peavad Reiss ja Kõpu Kõrtsitalu tasuma menetluskulud.

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Sellega rahuldas ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni. Samuti maakohtu otsuse vaidlustanud süüdistatavate Enn Ariva, MTÜ Viljandimaa Mõisad ja Tõnu Kiviloo kaitsjate apellatsioonid jäid rahuldamata.

Ringkonnakohtus leidis prokuröri vaidlustatavas osas tõendamist, et Kiviloo ja Kõpu Kõrtsitalu taotlesid toetusraha PRIA-lt pettuse teel, näidates omafinantseeringu toimumist, kuigi tegemist on formaalsete eelduste täitmiseks vajalike näilike tehingutega. Sisuliselt on raha ringlusena jõudnud tagasi toetuse saajale ehk Kõpu Kõrtsitalule, kes on teostanud alltöövõttu ja on toetuse saamiseks panustanud mitterahalise panusega. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et Kiviloo tegutses kavatsusega, sest tema eesmärk oli saada PRIAst pettuse teel toetus ja ta pidas selle realiseerumist võimalikuks. Teo toimepanemise ajal oli ta Kõpu Kõrtsitalu juhtorgani liige.

Ringkonnakohus tuvastas samuti, et Reiss toetas oma tegudega Kiviloo ja Kõpu Kõrtsitalu õigusvastase teo toimepanemist. Ta sõlmis kahe osaühingu juhatuse liikmena Kõpu Kõrtsitaluga töövõtulepingud ja muud dokumendid ning teostas rahaülekanded. Tänu sellele sai võimalikuks PRIA-lt toetuse taotlemine ja saamine. Seejuures oli Reiss Kiviloo loodud skeemist teadlik.

Ringkonnakohus leidis, et tulenevalt Kiviloo kuritegude raskusest ei ole põhjendatud tema karistuse täielik tingimisi kohaldamata jätmine. Ringkonnakohtu arvates ei tohi mõistetav karistus Kiviloo süstemaatilise aastatepikkuse ebaseadusliku tegevuse puhul olla talle endale ega ka ühiskonnale tajutav nõrga ja vaevumärgatava signaalina. „Mõistes Kiviloole lühiajalise reaalse vangistuse, kujundab kohus ka üldpreventiivselt kaasinimeste hoiakut riigi toimimisse laiemalt. Võimalikele uute avaliku võimu kuritarvitajatele antav märguanne peab Kiviloole mõistetava karistusega olema ühemõtteline ja selgelt hukkamõistev,“ märkis ringkonnakohus. Kohtu hinnangul ei tohiks aastate jooksul võimu kuritarvitanutele mõistetud karistused olla põhjendamatult leebed, sest see murendab ühiskondlikku arusaama ja usaldust riigi antavast signaalist ning riigivõimu toimimisest korruptsioonikuritegude toimepanijate osas.

Reissi puhul leidis ringkonnakohus, et rahaline karistus ei vastaks karistuse eesmärgile ning põhjendatud on vangistuse kohaldamine. Et aga ta on varem karistamata ja pani toime kaasaaitamisteo, mõistis kohus vangistuse tingimisi. Kõpu Kõrtsitalule karistuse mõistmisel arvestas ringkonnakohus tema süü suurusega, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ja sellega, et juriidiline isik on varem karistamata.

Eilne otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.

Tagasi üles