/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/05/03/571131t1ha2d9.jpg)
Kõdunevad kaltsud, hallitavad mööblitükid ja haisvaks massiks muutunud jäätmed — tasapisi muutub risulembese elaniku kodu aina suuremaks prügimäeks.
Prügistaja sööb naabrite närve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi pigem erandid, pole sellised prügistajad ainulaadsed. Nad valmistavad muret naabritele ja panevad pead murdma linnajuhid.
Viljandi majandusameti keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik hindas, et Viljandis on raskusi poole tosina eramaja omanikuga, kelle elamine ja selle ümbrus sarnanevad pigem prügimäe kui koduga.
Tema sõnul saab seltskonna jagada kaheks. Ühed on asotsiaalsed tegelased, kes tekkiva rämpsu lihtsalt laiali loobivad, teised aga ei raatsi midagi ära visata ja tassivad kõik leitu oma koju.
Üks selline maja, mille ümber on ajapikku kerkinud prügila, asub Kesk-Kaare tänaval. Sama tänava elanik Oskar Uustalu ütles, et majapidamine riivab silma ja annab teinekord endast märku ka lehaga.
«See on midagi õudset — linna häbiplekk!» lausus ta. «Ükskord käidi kopaga kohal ja viidi mitu koormat sodi ära. Hiljem loopisid elanikud jälle kõik kohad rämpsu täis.»
Ehkki tegu on eramaal seisva majaga, leidis Uustalu, et linn peaks sekkuma ja mure lahendama. «Tulgu ja võtku midagi ette, asi on kole!» lisas ta.
Viljandi abilinnapea Rein Triisa ütlemist mööda on kõnealune Kesk-Kaare tänava elamu Viljandi äärmuslikem näide, kuidas inimesed on oma elamisest prügila teinud.
Abilinnapea kinnitas naabri öeldut, et ühe korra on linna algatusel eramu juurest prügi ära viidud. Selle töö eest on omanik seniajani linnale võlgu.
Rein Triisa andmete järgi kuulub maja 90-aastasele naisele, kes eelmisel aastal viidi linna algatusel hooldekodusse. Praegu elab majas mees, kelle naine oli elamisse appi palunud. Õuel siblib kaks kana.
«Ajal, mil naine hooldekodus on elanud, pole prügiprobleem hullemaks läinud,» lausus Triisa. «Mees kütab maja ja seega jääb mõni lauajupp hoovist vähemaks. Aga naine tahab hooldekodust vägisi välja tulla ja meie ei saa teda seal jõuga kinni hoida.»
Abilinnapea nentis, et mõistab naabrite ja linna heakorra pärast südant valutavate inimeste muret, aga linnal pole võimalik eramajade hoove koristamas käia. «Ma ei oskagi praegu öelda, mis edasi saab,» tunnistas ta.
Politsei pressiesindaja Agu Lall ütles, et politsei on tegelnud prügistajatega vahel harva, kui probleemi lahendamise ajal on tarvis korravalvurite toetust ja turvamist.
«Omavalitsuse korralduse seaduse järgi kehtestab eeskirjad ja tagab nende täitmise omavalitsus,» kõneles ta. «Kui probleem on eraterritooriumilt leviva lõhnaga, võib see olla tervisekaitsetalituse teema. Igatahes aetakse selliseid asju omavalitsuste kaudu.»
Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär viskas kivi esmalt linnavalitsuse kapsaaeda.
«Esmane jäätmemajandusega tegeleja on omavalitsus,» lausus ta. «Kui linnavalitsus on menetlust alustanud, siis keskkonnainspektsioon sellesse loosse enam ei sekku.»
Küll möönis Täär, et ka keskkonnainspektsioon võib asuda juhtumit lahendama, kuid üksnes juhul, kui avaldus esitatakse otse inspektsioonile ja keegi teine pole asjaga varem tegemist teinud.