Repliik. Toks-toks ja naeratus tuleb

Ühel hommikul tööle jalutades tuli mulle meelde kalambuur, mis oli esimest korda pähe karanud juba ammu-ammu. Võtsin mantlitaskust telefoni, avasin Facebooki ning läksin lehele, mis ongi sõnamängude jagamiseks loodud. Järgnes paarkümmend sekundit ekraani toksimist ja tarkmees libises taskusse tagasi.

Kui toimetusse jõudsin, olid esimesed inimesed minu postitusele juba reageerinud. Eilseks oli see kogunud 91 laiki ja naeruemotikoni. Teate, päris hea tunne on mõelda, et ma suutsin nende peaaegu saja inimese hommiku, päeva või õhtu killukese lõbusamaks teha.

Üksteise vabu hetki sisustatakse sotsiaalmeedia vahendusel millegi naerutava, rõõmustava, kasuliku või mõtlema panevaga iga päev. Ja seetõttu lähen ma üsna turri, kui keegi tänapäevaseid infokanaleid ühekülgselt inimesi nüristavaks nimetab. Interneti vahendusel sapi pritsimine või pahna jagamine, näiteks loosimismängude kujul, teeb muidugi tuhmiks. Aga kallis sõber, kes käsib sul sotsiaalmeediat niimoodi kasutada?