Vaba mõte. Elu küprok

Raits oli iseenesest täiesti normaalne kutt. Koolis tal muidugi just üleliia hästi ei läinud. Mitte et ta laisk oleks olnud, ta lihtsalt polnud pinali kõige teravam pliiats. Ausõna, ta proovis, aga ei hakanud need keemiad ja füüsikad külge. Teinekord viskas tulutu rapsimine harja sedavõrd punaseks, et mõistlikum tundus paari vanema klassi poisiga metsatukas suitsu kimuda ja haisu peletamiseks kuusekasve peale süüa. Alguses oli üsna jälk, aga hiljem polnud enam kuusekasve vaja.

Tööõpetuse tunnis oskas ta haamri siiski õiget pidi pihku võtta ning lõputööna treis valmis täiesti talutava küünlajala. Mis sest, et õpetaja seda pilkamisi soomlaste kaminapuu haluks nimetas.

Kuigi oli teada, et Raits pole ülikoolimaterjal, ei otsustanud ta ka kutsekooli kasuks ning sisenes tööturule kolmemehest tühikargajana. Varakult alustatud tubakakimumine lubas arstliku komisjoni ees end mööndustega astmaatikuks teeselda ning proovimata jäid ka kaitseväerutiinid.