Viljandi linnapead haigekassa kommentaarid ei rahuldanud

Ando Kiviberg küsis sotsiaalmeedias muu hulgas, kas keegi tunnistab, et operatsioonijärgse suremuse indikaatoriga haigekassa tervishoiukvaliteedi raportis läks midagi kapitaalselt valesti.

FOTO: Elmo Riig

Viljandi linnapea Ando Kivibergi arvates ei saa tervishoiuraporti segasele loole haigekassa selgituse järel punkti panna, sest Viljandi haigla on kannatanud ebatõese info avaldamise tõttu suurt kahju. Haigekassa möönab, et suvel tekkis kahetsusväärne segadus, kuid rõhutab samas, et ravikvaliteedi indikaatoreid tuleb edaspidigi arvutada

Üleeilne Sakala kirjutas, et haigekassa ravikvaliteedi uuringut koostades tehti andmepäringutes vigu, mistõttu saadi mitme raviasutuse operatsioonijärgse suremuse indikaatoriks tegelikust mitu korda suurem protsent. Kui kolme kuu eest avalikustatud raport väitis, et mullu suri 30 päeva jooksul pärast lõikust iga kümnes Viljandis opereeritud inimene, siis hilisemad arvutused andsid operatsioonijärgseks suremuseks ligikaudu kaks protsenti või isegi alla ühe protsendi.

Kas keegi palub vabandust?

Ando Kiviberg võttis pärast leheloo ilmumist sotsiaalmeedias teravalt sõna, sest leidis, et haigekassa seletused pole piisavad.

«Artiklist saime lugeda, miks haigekassa sellise eksliku tulemuseni jõudis. Esindaja põhjendab kõik ilusti ära ja lugejale jääb mulje, et nii pidigi olema. Ainult et ei pidanud ju? Väga suur mainekahju sündis. Kas keegi võttis vabandada? Ei. Seda me lehest ei loe,» kirjutas meer. «Aga mida peavad mõtlema nüüd patsiendid, arstid, õed ja kõik teised Viljandi haiglaga seotud inimesed, kes sellest suure kella külge pandud «ebatäpsusest» šoki said? Kas keegi võtab südame rindu ja tunnistab ka, et midagi kapitaalselt valesti läks?»

Kivibergile jääb ühtlasi arusaamatuks, mida mõtlesid haigekassa inimesed, kes sellised tulemused avalikustasid. «Kas nad üldse mõtlesid? Või uskusid tõepoolest, et Eestis on haigla, kus iga kümnes patsient peale operatsiooni eluga hüvasti jätab? Mingit kahtlust hinges andmete avaldajal ei tekkinud enne «send» nupu vajutamist?»

Raport on eelkõige tööriist

Sakala juhtis haigekassa tähelepanu linnapea kriitikale. Ameti tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov saatis seepeale vastuse, milles rõhutas, et kokkulepitud indikaatorite arvutamine ja tulemuste avalikustamine on tähtis ja seda tuleb jätkata. Tema kinnitust mööda pöörab haigekassa edaspidi rohkem tähelepanu sellele, et avaldatavate materjalide juures oleksid põhjalikumad selgitused, mida indikaator sisaldab ja mida saab selle põhjal järeldada.

«Ravikvaliteedi raporti eesmärk on eelkõige olla tööriistaks raviasutustele ja valdkonna ekspertidele, võimaldades märgata kitsaskohti ja analüüsida kvaliteedi parandamise vajadust, samuti võrrelda oma tulemusi teiste raviasutustega. Samas on kahtlemata oluline, et avalikustatud materjal oleks arusaadav ka igale tavalugejale,» ütles Romanenkov. Ta lisas, et raporti eessõnas on rõhutatud, et indikaatorite alusel ei saa haigla tegevusele hinnanguid anda. 

Samas tõdes haigekassa esindaja, et kui raport suvel avalikustati, ilmnes, et iga indikaatori kirjeldusele ja andmeallikate tutvustamisele oleks tulnud rohkem tähelepanu pöörata.

«Tekkinud segadus indikaatorite tulemuste tõlgendamises oli väga kahetsusväärne,» kirjutas Katrin Romanenkov. Viimase paari kuu jooksul on operatsioonijärgse suremuse indikaatori arvutamiseks kasutatavaid andmeid täpsustatud.

Haigekassa peab ravikvaliteeti hindavate mõõdikute väljatöötamist endiselt oluliseks.

«Ravikvaliteedi arenguks on sama olulised ka tulemuste avalikustamine, analüüs ning diskussioonid, mida ja kuidas saame paremini teha,» ütles Katrin Romanenkov.

Tagasi üles