/nginx/o/2017/10/25/7249911t1ha241.jpg)
Maaeluministri 23. oktoobril jõustunud määrusega kehtestatakse puuviljakasvatajatele Euroopa Liidu erakorraline toetus, et hüvitada osa kahjust, mille tingib Venemaa loobumine euroliidu toiduainete sisseveost. Absurdseks muudab selle määruse asjaolu, et Eesti tootjad ei ole püüdnudki Vene turule siseneda.
«Mina isiklikult ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks eksportida Eestist puuvilju Venemaale,» sõnas Mornas õunu, ploome ja pirne kasvatava osaühingu Morna Talu eestvedaja Andres Mets.
Sama kostis Halliste kandi õunakasvataja Siim Kabrits. Kui tunamullu veeti Eestist välja vaid 70 kilogrammi õunu, siis mullu pälvis Kabrits meedia tähelepanu sellega, et ta saatis Halliste valla õunaaedadest Kesk-Euroopa turu poole teele rohkem kui 500 tonni õunu. Venemaa poole ei ole Kabrits ega ka teised Eesti õunakasvatajad isegi vaadanud.
Veel pentsikumaks muudab määruse asjaolu, et tänavu on kehv puuvilja-aasta nii Eestis kui terves Euroopas. «Poolas ja Ungaris oli ikaldus,» märkis Kabrits. Tema sõnutsi on tänavu ka Eesti turul hinnad kõrged ja vilju on puudu. Sel põhjusel ekspordib Kabrits tänavu veidi õunu vaid Soome ning sedagi tuleviku tarbeks turu kompamiseks.
Andres Mets arvas, et mõnel varasemal aastal võis poolakatel Venemaa sisseveokeelu tõttu raskusi tekkida ning küllap on määrus seetõttu tehtud ning Eesti ametnikud on selle kohe ka meile tõlkinud.
«On absurdne ja naeruväärne, et toodetud on määrus, mille järele pole Eestis mitte mingit vajadust,» sõnas Siim Kabrits. Ta lisas, et kui Eesti aiandust tervikuna vaadata, on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste nimekiri väga pikk ning tekib küsimus, milleks neid üldse nii palju kirjutada. Toetuste administreerimine on Kabritsa sõnutsi kallis, sellega toetatakse ehk eelkõige ministeeriumi ametnikke. Teisalt kipub toetussüsteem kogu Eesti aianduse absurdseks muutma. «Paljuski tehakse asju toetuste pärast, tihti ei huvitagi tootjat saagikus ja toodangu andmine,» märkis Kabrits.
Andres Mets arvas, et tänu Euroopa Liidu toetussüsteemidele ongi poolakad saanud oma õunu nii odavalt pakkuda. Tänavu võib see anda neile võimaluse toetust taotleda vana laojäägi arvelt, mis kehva säilimise tõttu on niikuinii metsa veetud.
Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles toetuse küsimust kommenteerides, et Venemaa impordikeeld põllumajandustoodetele mõjutab kogu Euroopa Liidu turgu olenemata sellest, kas liikmesriik tarnib oma toodangut Venemaale või mitte. Erakorralise toetuse väljatöötamise vajadust on Euroopa Komisjon tema sõnutsi põhjendanud asjaoluga, et praeguses olukorras püsib Euroopa Liidus reaalne turuhäirete oht sellistele püsikultuuridele nagu luuviljad, tsitrusviljad, õunad ja pirnid ning asjakohaseid meetmeid tuleb rakendada seni, kuni niisugune olukord kestab.
Erkki Miller lisas, et see annab võimaluse sektorit toetada ja kui teised liikmesriigid niisugust meedet rakendavad, on see ka Eestis põhjendatud.
Milleri kinnitusel on käesolevaks toetuseks kogu Euroopas Liidus planeeritud 70 miljonit eurot, kuid väga suure tõenäosusega kogu summat ära ei kasutata. «Erinevate puuviljade puhul on toetuse määrad erinevad. Näiteks õuna puhul on turult kõrvaldamisel tasuta jagamiseks toetuse määr 16,98 eurot 100 kilogrammi kohta. Muude sihtotstarvete puhul nagu toorelt koristamine ja koristamata jätmine on toetuse määr 6,61 eurot 100 kilogrammi kohta. Veel tuleb silmas pidada, et riikidel on koguseline piirang 2000 tonni, millele võib toetust anda, lisaks on teatud riikidel teatud puuviljade suhtes täiendavad kogused tulenevalt nende varasemast kaubavahetuses Venemaaga.»
Eelmistel aastatel on Eestis puu- ja köögiviljakasvatajatele erakorralist toetust makstud ligi 80 000 eurot.