(Arvamus on ajendatud 20. oktoobri Sakalas ilmunud Juhan-Mart Salumäe artiklist «Viljandi uus võim ehk Mugavusliit aastast 2005».)
Valisime volikogu, mitte popimat inimest
EI OLEKS OSANUD arvata, et pean kunagi lehe kaudu ühiskonnaõpetuse õpetajale demokraatia toimimist selgitama hakkama.
Mäletan selgesti oma kooliaega, mis kulges teise riigikorra ajal. Meenub fakt, et hoolimata koolist antud «sõbralikest soovitustest» ei saanud minust kunagi pioneeri ega komnoort. Põhjus selleks oli väga lihtne – minu isa ütles kodus: «Poiss, küll sa kunagi taipad, mida sulle pähe määritakse.» Selle tõttu jäi mul osalemata mitmel üleliidulisel pioneerimalevate võistlusel.
Olin teismelisena sellise koduse suunitluse üle väga õnnetu. Nüüd aga olen oma perele väga tänulik ja oskan hinnata kodus kujunenud väärtushinnanguid, mida ka tollane kool murda ei suutnud.
Nüüd, kui minu lapsed saavad koolis teadmisi, olen väga murelik, et ühiskonnaõpetuse õpetaja maailmapilt on selgelt kallutatud ja leheveergudelt jääb mulje, et ka demokraatia olemusest pole tal aimugi.
VASTAB TÕELE, et olen isiklikult osalenud mitme viimase võimuliidu kujunemise juures. Tuletan meelde, et 2013. aastal moodustas IRL Viljandis koalitsiooni just sotsiaaldemokraatidega. Paraku pidime vähem kui aasta möödudes tõdema, et mõne isiku pidev intriigitsemine viib liidu hukule. Viiski.
Ilmselt on sotsiaaldemokraatide toonane käitumine meeles paljudel Viljandi inimestel. Siit soovitan otsida ka põhjust, miks sotsid ei ole Viljandis just eelistatuim partner. Linnajuhtimine ja poliitika on meeskonnatöö, mis toetub usaldusele ja koostööle. Kui usaldus puudub, siis hääled ei asenda usaldust ega loo koostöövõimet.
Kohalikke koalitsioone ei moodustata enamasti maailmavaatelistel alustel, vaid isikutevahelistele usalduslikele suhetele nõjatudes. Kui neid ei ole, pole võimalik luua tegusat meeskonda. Samuti on väga oluline, et linnajuhtideks saavad inimesed, kes suudavad teha koostööd volikogu enamusega. Põhilised otsused võtavad vastu volikogu ja valitsus, mitte linnapea personaalselt.
KUI OLEKSIME valinud popimaid inimesi, siis oleks kohtade jaotus olnud hoopis teistsugune. Volikogu liikmete mandaatide jaotus isikutele antud häälte koguse järgi näinuks välja selline: Reformierakond saanuks 11, IRL seitse, sotsiaaldemokraadid viis ning EKRE ja Keskerakond kumbki kaks kohta.
Kujunev võimuliit sai valimistel üle 4200 valija (umbes 60 protsendi) toetuse, mis on selge enamus valimistel osalenutest. Sotsiaaldemokraatide tulemus näitab aga seda, et nende pink on lühike ja üksikutele isikutele toetudes on võimule pääseda keeruline.