:format(webp)/nginx/o/2017/10/24/7246061t1h1c6c.jpg)
Kui suvel avaldas Viljandi haigla juhtkond täielikku arusaamatust, kuidas saadi haigekassa tervishoiuraportis raviasutuse operatsioonijärgseks suremuseks tervelt kümme protsenti, siis nüüdseks on selge, kust selline arv tuli: uuringu koostamiseks tehtud andmepäring oli ebatäpne.
Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul selgus juhtumit koos haigekassaga analüüsides, et arvutustesse oli võetud ka selliseid kirurgilisi protseduure, mida ei tehtud operatsiooni käigus, näiteks elutee lõppu jõudnud patsiendile põiekateetri paigaldamine. Samuti oli arvesse võetud operatsioonide hulk selles raviasutuses tegelikult tehtud lõikustest tunduvalt väiksem.
Kolm kuud tagasi avalikustatud tervishoiukvaliteedi raport pälvis suurt tähelepanu, sest maakonnahaiglate operatsioonijärgne suremus ehk 30 päeva jooksul pärast lõikust elust lahkunud inimeste osa oli selle põhjal nii suur, et pani näitaja õigsuses tugevalt kahtlema ka ühe uuringu koostamise juures olnud tipparsti, Tartu ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja Urmas Lepneri. Kui Viljandi haiglas saadi operatsioonijärgseks suremuseks kümme, siis Jõgeva ja Valga haiglas lausa 12 protsenti.
Maakonnahaiglate juhid, sealhulgas Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere osutasid tulemuste ebausutavust kommenteerides tõigale, et neil tehakse peaasjalikult lihtsamaid operatsioone. Haigla ise sai oma operatsioonijärgseks suremuseks mullu 1,23–1,33 protsenti olenevalt sellest, millist lõikuste arvu aluseks võtta. Sealjuures on plaanilises kirurgias operatsioonijärgne suremus olnud aastaid nullilähedane.
Loe veel:
Haigekassa ei rutanud ennast süüdi tunnistama, selgitades, et saab info raviarvetest ja retseptidest, ning pakkudes välja mitu põhjust, miks tulemused niisuguseks kujunesid, näiteks selle, mis vanuses ja haigusseisundis inimesed ühes või teises haiglas rohkem käivad. 30 päeva suremuse indikaatori kohta öeldi, et see on välja töötatud koos ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja ja erialaseltsiga ning lähtudes rahvusvahelisest teaduskirjandusest ja standarditest.
Pärast raporti tulemuste selgumist asus Viljandi haigla uurima, milles asi. Nüüdseks on koos haigekassaga jõutud niikaugele, et ebatäpsustele on jälile saadud.
«Haigekassa andmetest selgusid mõned ebatäpsused andmepäringu koostamisel,» ütles Krista Valdvee. «Need seisnesid selles, et kuigi metoodika vaatleb ainult operatsioonide käigus tehtud kirurgilisi protseduure, on indikaatori arvutustes arvesse võetud ka neid kirurgilisi protseduure, mida ei ole tehtud operatsioonil. Neid protseduure tehakse sageli inimeste vaevuste leevendamiseks viimastel elupäevadel. Leevendav protseduur aga ei ole surma põhjus.»
Praeguseks on haigekassa andmepäringut korrigeerinud ja selliseid protseduure indikaatorit arvutades enam arvesse ei võeta. Uue rehkenduse järgi sai haigekassa Valdvee sõnul Viljandi haigla operatsioonijärgse 30 päeva suremuse indikaatori näitajaks ligikaudu kaks protsenti, mis on sarnane teiste Eesti haiglate uuesti arvutatud väärtusega.
«Lisaks selgus andmeid kontrollides, et indikaatori arvutustes on arvestatud 739 operatsiooniga. Tegelikult tehti Viljandi haiglas 2016. aastal 1806 operatsiooni,» märkis Krista Valdvee ja lisas, et kõiki neid arvesse võttes jäi operatsioonijärgne suremus Viljandi haiglas mullu alla ühe protsendi.
Valdvee sõnul ei ole veel selge, miks osa operatsioonidest arvutustest välja jäi. Selle väljaselgitamine käib.
Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov märkis ebatäpsusi kommenteerides, et indikaatori arvutamisel võeti arvesse täpselt neid andmeid, mis olid indikaatori kirjelduses ära toodud. Samadel alustel arvutati tulemus välja kõigis Eesti raviasutustes. Arvesse võeti kõik patsiendid, kes viibisid 2016. aastal statsionaarsel ravil ning said ühe teenuse Põhjamaade meditsiinilise statistika komitee NOMESCO klassifikatsiooni järgi.
«On tõsi, et NOMESCO kirurgiliste protseduuride klassifikatsioon sisaldab endas kõiki kirurgilisi tegevusi, sealhulgas operatiivseid protseduure,» lausus Romanenkov. «Oleme koostöös kirurgide töörühmaga teinud NOMESCO koodide seas valiku, et valimisse jääksid ainult kirurgilised operatsioonid ning haiglad saaksid indikaatorite tulemustest infot eelkõige operatsioonide kaupa.»
Operatsioonide arvu kohta ütles osakonnajuhataja, et haigekassa arvestas kõiki raviarvetele kantud operatsioone, mis neile olid esitatud.
Katrin Romanenkovi sõnul on kvaliteediraportit tutvustatud peaaegu kõigis Eesti haiglates, sealjuures Viljandi omas, ning raviasutused on tundnud tulemuste vastu suurt huvi.
«Oleme palunud haiglatelt tagasisidet ja ettepanekuid juba väljatöötatud indikaatoritele ning saame seda sisendit nüüd järgmise aasta jooksul koostöös ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja ekspertidega arutada. Kõik see toetab oluliselt Eestis ravikvaliteedi arengut tervikuna,» rääkis Romanenkov.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)