Kümnest sai üks. Segadus operatsioonijärgse suremusega klaariti ära

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm kuud tagasi avalikustatud tervishoiukvaliteedi raporti põhjal oli operatsioonijärgne suremus Viljandi haiglas mullu kümme protsenti. Nüüdseks ollakse jõutud arvutusteni, mis annavad tulemuseks kaks protsenti või alla ühe protsendi. Pilt on illustreeriv.
Kolm kuud tagasi avalikustatud tervishoiukvaliteedi raporti põhjal oli operatsioonijärgne suremus Viljandi haiglas mullu kümme protsenti. Nüüdseks ollakse jõutud arvutusteni, mis annavad tulemuseks kaks protsenti või alla ühe protsendi. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui suvel avaldas Viljandi haigla juhtkond täielikku arusaamatust, kuidas saadi haigekassa tervishoiuraportis raviasutuse operatsioonijärgseks suremuseks tervelt kümme protsenti, siis nüüdseks on selge, kust selline arv tuli: uuringu koostamiseks tehtud andmepäring oli ebatäpne.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuhi Krista Valdvee sõnul selgus juhtumit koos haigekassaga analüüsides, et arvutustesse oli võetud ka selliseid kirurgilisi protseduure, mida ei tehtud operatsiooni käigus, näiteks elutee lõppu jõudnud patsiendile põiekateetri paigaldamine. Samuti oli arvesse võetud operatsioonide hulk selles raviasutuses tegelikult tehtud lõikustest tunduvalt väiksem.

Suvine segadus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles