Mõrvast sai mõrvakatse, aga karistus ei vähenenud

Rene Petersoni 14 aasta pikkune vanglakaristus jäi ringkonnakohtus kehtima. Tema tegu sai aga teise juriidilise sõnastuse. Foto: Elmo Riig

Ringkonnakohus ei vähendanud mullu aprillis Viljandis kortermaja trepikojas sinna juhuslikult sattunud mehe tapnud Rene Petersoni karistust, küll aga leidsid kolm kohtunikku, et Peterson sooritas mõrvakatse, mitte mõrva.

Karistusseadustiku järgi saab mõrvariks pidada inimest, kes on tapnud vähemalt kaks inimest, teinud seda eriti piinaval või julmal moel või sooritanud kuriteo üldohtlikul viisil. Just sellele viimasele punktile prokurör mõrva eest süüdistust esitades ka toetus, sest trepikojas oli samal hetkel veel vähemalt üks naine.

Ei tulistanud huupi

Viljandi kohtumaja kohtunik leidiski, et Rene Peterson on süüdi mõrvas, aga kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium jõudis järeldusele, et 39-aastasele kohtualusele ei saa siiski ette heita teo toimepanemist üldohtlikul viisil. Sellisel puhul peab olema ohus määramata arv isikuid ja oht teiste isikute surma või tervise kahjustamiseks peab olema reaalne.

Kohtu hinnangul ei tulistanud Peterson kortermaja trepikojas huupi, vaid tema lasud olid suunatud konkreetselt kahele kannatanule. Tulistamise ajal ei viibinud trepikojas rohkem inimesi ja süüdistatava tegevus ei ohustanud määramata arvu isikuid. Ringkonnakohus leidis ka, et kuigi Peterson põhjustas trepikojas tulistamisega ühe kannatanu surma, jäi sellele eelnev tegu ehk läbi korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse tulistamine tapmise katse staadiumi. Et Petersoni sooritatud laskude tagajärjel sai surma üks inimene, ei saa seda arvata teist korda toimepandud tapmiseks ehk lõpuleviidud mõrvaks, vaid üksnes mõrvakatseks.

Karistusseadustik teeb selget vahet tapmisel ja mõrval ning mõrvakatset peetakse tapmisest raskemaks kuriteoks. Seda näitab ka Petersonile määratud karistus, mis on 14 aastat vangistust. Tapmise puhul saab kohus määrata maksimaalsel juhul 15 aastat vangistust, mõrva puhul on see 20 aastat või eluaegne vangistus.

Ei kahetse ega saa aru

Rene Petersonile mõistetud karistuse vähendamist teise astme kohus võimalikuks ei pidanud, sest tema süü on suur ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtupraktika järgi ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus toimepandud teo suhtes.

Peterson on kahetsenud vaid seda, et ta ei võtnud ravimeid, ja on väitnud, et rohkemast tal kahju olla ei saa. Ta ei ole kannatanutelt vabandust palunud. Kuigi Peterson oli teo toimepanemise ajal süüdiv, peab ta end ise olukorra ohvriks. Seega ei arvestanud kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

Ringkonnakohus leidis, et Petersoni tegu iseloomustavad selle toimepanemise planeerimine ja ettevalmistamine ning teo intensiivsus. See, et tal ei õnnestunud mõni aeg enne ohvri poole surmava lasu tegemist tappa läbi suletud korteriukse tulistades noort naist ja väikest last, oli kohtu hinnangul puhas juhus.

Peterson soovis sündmuspaigalt põgeneda ja oli enne seda kokku pannud isiklikud asjad. Ta ei ole mõistnud teo tagajärgi ega teinud midagi kahju vabatahtlikuks heastamiseks.

Süüdistuse järgi tulistas Valuoja puiesteel asuva kortermaja elanik Rene Peterson eelmise aasta 15. aprillil esmalt läbi suletud korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse, kus viibisid naine ja väike laps. Hiljem tulistas süüdistatav trepikojas sellel hetkel teise ja kolmanda korruse vahel viibivat meest ja naist. Üks kuul tabas 39-aastast meest selga ja ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Varem oli Peterson süüdistuse järgi käinud poes, kust ostis ketaslõikuri ja lõikeketta, millega lõikas kodus lahti relvakapi ukse, et saada kätte lähedasele kuuluv relv Nagan.

Otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.