Koolide juhid otsisid Valgevenest eeskuju

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaare kooli direktori kohalt hiljuti Viljandi abilinnapeaks tulnud Ardo Agasillale avaldas muljet, kui head meditsiinilist abi Valgevenes erivajadustega lastele pakutakse.
Kaare kooli direktori kohalt hiljuti Viljandi abilinnapeaks tulnud Ardo Agasillale avaldas muljet, kui head meditsiinilist abi Valgevenes erivajadustega lastele pakutakse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aprilli keskel Valgevene koolisüsteemiga tutvumas käinud Viljandimaa haridusjuhid leidsid eest head haridust andvad õppeasutused, mille juhtidel tuleb otsustamise asemel paraku lihtsalt käsku täita.

CIA Factbooki andmetel investeerib Valgevene haridusse suurema osa sisemajanduse kogutoodangust kui Eesti. Meie eeldatav kooliskäimise aeg on vaid aasta jagu pikem ja kirjaoskus umbes samal tasemel. Nii elatustaseme kui demokraatia poolest on Eesti aga tublisti ette jõudnud.

Viljandi abilinnapea Ardo Agasild, miks valisid Viljandimaa haridusjuhid koolivõrgu ja haridussüsteemiga tutvumiseks just diktaatorilikult juhitava riigi, kus rikutakse inimõigusi?

Me oleme arenenud Euroopa riike juba näinud ja tahtsime teada, mis on saanud endisest Nõukogude Liidust. Soovisime vaadata, kuhu oleme ühesugusest situatsioonist alustades välja jõudnud, mis on meil paremini ja mida neilt tasuks üle võtta.

Arenenud tööstusriike koondava majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) hariduse kvaliteeti analüüsivas PISA uuringus Valgevenet ei käsitleta. Kui hea hariduse inimesed seal teie hinnangul saavad?

Koolijuhtide ja õpetajatega vesteldes selgus, et nad on haridusega väga rahul. Võimalused on kõigil ja kes tahab, see saab õppida.

Kas õpilased olid samal arvamusel?

Nendega me kahjuks palju vestelda ei saanud, välja arvatud ühes eriõpetusega koolis.

Otsest takistust õpilastega rääkimiseks ei tehtud, aga õpetajad ja juhtkond olid esitlused ja vestlusringid juba varem kokku pannud ning meie aeg oli piiratud. Tundides saime küll küsida, kuidas läheb, ja õpilastel oli võimalik näidata oma inglise keele oskust, aga pikemaks jutuajamiseks mahti polnud.

Nagu mainisite, oli Eestil ja Valgevenel suhteliselt võrdne stardipositsioon. Mille poolest sealne süsteem meie omast praegu erineb?

Meil on nii õppeasutuse kui omavalitsuse tasandil päris suur vabadus koolide juhtimises, õppekavade koostamises ja nii edasi. Seal on, nagu te enne ütlesite, diktaatorlik kord. Koolid küll püüavad asju parandada, aga juhtorganid jälgivad väga täpselt, mida ja kuidas tehakse.

Kui konkurentsivõimeline on Valgevene haridus Euroopa omaga võrreldes?

Küsisime, kui palju õpilasi pärast keskkooli välismaale õppima läheb, ja vastus oli, et need, kellel rahakott võimaldab, ka lähevad. Järelikult on keskkooliharidus piisavalt hea, küsimus on rahas.

Milline on Valgevenes kõrghariduse ja kutsehariduse suhe?

Seda ma ei oska öelda. Kõrgharidust me üldse ei puudutanud ja sel ajal, kui teised olid kutsehariduse keskuses, käisin mina koos kahe kaaslasega vaatamas eriõpetust pakkuvat kooli, umbes sellist, nagu meil on Kaare, Ämmuste või Lahmuse kool.

Lisaks vaatasime kaht üldhariduskooli. Üks oli Kiievis ja teine 30-40 kilomeetrit Kiievist väljas. Need olid kombinaatkoolid. Maakoolidesse kahjuks ei jõudnud, sest olime kohapeal ainult kolm päeva.

Kas te leidsite Valgevenest ka midagi sellist, mida tasuks üle võtta?

Gümnaasiumide osas mina isiklikult ei leidnud, kuid erivajadustega laste õppe puhul nägime küll tingimusi, mis peaksid ka meie lastel olema. Näiteks oli koolis, kus käib 150 erivajadusega õpilast, ööpäevaringne meditsiiniteenus. Koolis töötasid arst, õed ja psühhiaater, olid niinimetatud palatid, kuhu sai lapsed haigushoo ajaks isoleerida, massaaživõimalused ning ravikabinetid. See kõik oli väga hea.

Millised on sealsete koolide materiaalsed võimalused?

Nagu meilgi: videoprojektorid on laes ja õpetajad saavad arvutist seinale pilti näidata, ehkki see tehnika pole just kõige uuem. Aga ruumide seisukord on küll kehvake.

Haridus ja meditsiin on Valgevenes tasuta, ometi pole see riik rikas.

Jah, ühtpidi ta rikas ei ole, kuid kui vaadata Minskit ja selle arengut, tekib küsimus, kust see raha tuleb ja kas see on kusagilt ära võetud. Kõik kohad on täis kraanasid, pidevalt käib ehitustegevus.

Kui palju nägite inimõiguste rikkumist ja seda, et riik suhtleb oma kodanikega jõupositsioonilt?

Jõustruktuuride esindajaid nägime igal sammul, aga see oli ilmselt seotud pommiplahvatusega. Tavainimesi nad ei seganud, ka turiste mitte.

Koolijuhtidega vesteldes tuli välja, et nad peavad olema võimuorganitele väga meelepärased ja tegema täpselt seda, mida nõutakse.

Kuuldavasti sattusite Minski pommiplahvatusele väga lähedale.

Jah, jõudsime selle metroojaama lähedusse tund pärast plahvatust. See jäi ööbimiskohta sõites meie teele. Hotelli jõudes juba kuulsime, mis oli toimunud, ja järgmisel päeval nägime sündmuskoha ka ära. Siis oli metroojaama sissepääs lilledega kaunistatud ja rahvamass seisis selle ümber.

Tagasi üles