Aidas saab kokku ligi 70 harfimängijat, kes saabuvad Taanist, Islandilt, Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Karjalast ja Ameerikast. Pika ajalooga ning rahvusvaheliselt tuntud harfifestival pole eriline mitte ainult seetõttu, et saab esimest korda teoks Eestis. Vaid harva on võimalus kuulda nii suurt harfimängijate ja erinevate pillide koosseisu.
Pärimusmuusika keskuse produtsendi Merike Paberitsi sõnul on tõotab laupäevane kontsert tulla lummav, sest harfe saadavad eesti rahvapillid kandled. «Laval on näha veel teisigi pika ajalooga pille. Publikule esitatakse palasid näiteks romaani, gooti, keldi ja böömi harfidel ning osa pille on pärit lausa keskajast. Kontsert on kindlasti elamus nii visuaalselt kui heliliselt,» lubas Paberits.
Harfikontsert annab mitmenäolise ülevaate Norra, Taani, Rootsi ja Soome pärimusmuusikast. Esitamisele tuleb ka nüüdismuusika Soomest ja Eestist. Publik kohtub Eesti parimaks harfimängijaks peetava Liis Viiraga, kes esitab oma äsja ilmunud heliloomingut.
Reedel kell 19 on kõigil soovijatel on võimalik omal nahal ära proovida, kas haldjapillideks peetud harfide saatel saab tõesti tantsu lüüa ja pidu pidada. «Oktoobri »Tantsumajas« mängivad harfifestivali osalejad, kes lubasid rahvale selgeks õpetada mõne oma kodumaa populaarseima tantsu. Tantsusammudele lisab hoogu Eesti oma kandlemuusika,» kõneles Merike Paberits ootusärevalt.