AASTATEPIKKUST pingutust muuta Eesti iive positiivseks on lõpuks saatnud edu. Täpsustatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri. 1. jaanuaril 2011 oli Eesti rahvaarv statistikaameti andmetel 1 340 194.
Riik ei osta lapsi tükihinnaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigest kümme aastat tagasi jäi meid aastas vähemaks peaaegu kuus tuhat inimest — rohkem kui Põltsamaa ja Võhma jagu inimesi kokku.
Sellest ajast peale on sündide arv märkimisväärselt kasvanud: kui 2000. aastal sündis 13 067 last, siis 2010. aastal juba 15 825. Sündimus hakkas eriti jõudsalt suurenema 2004. aastal, kui kehtestati vanemahüvitis. Pärast seda on Eestis aastas sündinud ligemale kolm tuhat last rohkem kui kümme aastat tagasi.
RÕÕMU teeb, et märgatavalt on kahanenud suremuse numbrid. Kümme aastat tagasi lahkus siit ilmast aastas 18 403 inimest, 2010. aastaks oli see arv vähenenud 15 790-ni.
Sündimust on ilmselgelt suurendanud 2004. aasta algul kehtima hakanud vanemahüvitis. Nii praegused kui tulevased lapsevanemad võivad kindlad olla, et lapse saamine ei vii neid võlgadesse ega takista kohustusi täitmast. Vanemahüvitis, mida on makstud rohkem kui seitse aastat, täidab üha täpsemalt eesmärki hüvitada ühele vanemale lapse sünnist alates poolteise aasta jooksul saamata jäänud palk. Kui 2004. aastal sai nimetatud hüvitist kogu varasema keskmise palga ulatuses 43 protsenti vanemaid, siis 2010. aastal oli neid juba 67,4 protsenti.
Vanemahüvitise ülempiir kehtib üha vähematele: möödunud aastal 2,7 protsendile. Peaaegu kolmandikul ei ole paraku enne üldse sissetulekut olnud, mistõttu nemad saavad hüvitist miinimumpalga ulatuses.
VANEMAHÜVITIS ei ole just odav meede, kuid on see-eest tulemuslik. Ometi jätkub oponente, kelle arvates tuleks muuta kaheksandat aastat kehtivat süsteemi nii, et see poleks enam seotud varem teenitud palgaga.
Reformierakond on emapalga idee sünnist alates, vanemahüvitise süsteemi luues ja parandades kandnud hoolt, et säiliks selle põhiline element: otsene seos lapsevanema palgaga. Just nii on see seni olnud ja võin kinnitada, et on ka edaspidi. Mõte, et riik võiks lapsi osta kõigile sarnase tükihinnaga, pakkudes vanematele tehingut, ei ole Reformierakonnale vastuvõetav.
VIIMASTEL aastatel on üha vähenenud surmade, eelkõige varajaste ja õnnetusjuhtumitest põhjustatute arv.
Oma roll on selles kindlasti Eesti eri paigus kergliiklusteedesse, avalikesse spordirajatistesse ning loodus- ja matkaradadesse investeeritud miljarditel kroonidel. Kui inimesel on võimalik mugavalt tervisesporti harrastada, teeb ta seda meelsasti.
Ülekaalulisus, vähene liikumine ja kõrge stressitase seavad meie tervise suurde ohtu.
Hästi on mõjunud mitmesugused kampaaniad, näiteks südamenädal, mis kutsub liikuma ja kolesteroolitaset mõõtma. Need sõnumid õhutavad inimesi mõtlema oma tervise ja heaolu parandamisele. Hea tervis on suur väärtus, mis mõjutab märkimisväärselt meie elu kvaliteeti.
EUROSTATI andmete järgi on Eestis sündimuskordaja aastatel 2004—2008 suurenenud rohkem kui Soomes, Rootsis ja Taanis, kuid sellegipoolest tuleb tunnistada, et nimetatud naabritel on see arv Eesti 1,65-st suurem: Soomes 1,85, Rootsis 1,91 ja Taanis 1,89.
Me liigume kiiresti ja õiges suunas, nüüd ei tohi hoogu maha võtta. Seepärast peab Reformierakond väga tähtsaks, et vanemahüvitise süsteem kestaks ning investeeritaks lastele vajalikesse tegevustesse. Lapsed annavad ju meie elule väärtuse. Täisealistel aga tasub hoolt kanda tervise eest, sest nõnda võib eluiga pikendada kümmekond aastat.