Kärstna lahingut peeti plahvatuste ja püssipaukude saatel Viljandis

Viljandi mõisa pargis aitasid 1919. aastal peetud Kärstna lahingut taaslavastada ajalooklubide liikmed viiest riigist. Foto: Marko Saarm

​Pühapäeva pärastlõunal kaikus Viljandi püssilaskudest, kahuripaukudest ja sõjameeste mitmekeelsetest röögatustest.

17 ajalooklubi viiest riigist taaselustasid Viljandi mõisa pargis lahingu, mis peeti 1919. aastal Kärstnas. See oli esimene kord, kui Viljandis sai näha sellist näidislahingut. Enam kui pool tundi kestnud lahing pakkus hulganisti püroefekte. Pargimuru oli pärast suitsupilvede hajumist ja lahingu lõppu täis paukpadrunite kesti.

Lavastus võttis enda alla poolsada meetrit laia ja sadakond meetrit pika ala, mida publikul oli mõlemast küljest hea jälgida. Samuti vedas korraldajatel päikesepaistelise ja oktoobri keskpaiga kohta sooja ilmaga. Viljandis peetud lahing oli osa sarjast «Eesti iseseisvuse sünd», mida veab mittetulundusühingu Eesti Sõjaajaloo Pärand liige, Saaremaa sõjavara muuseumi juhataja Margus Sinimets.