Psühhiaatriakliiniku patsiendid valisid oma asukohas

Jämejala psühhiaatriakliinik. Foto: Marko Saarm / Sakala

Nagu teised kodanikud saavad valimistel sõna sekka öelda ka Viljandi psühhiaatriakliiniku hääleõiguslikud patsiendid. Neil oli võimalik kliinikus hääl anda eelvalimiste viimasel päeval.

Haiglas või ööpäevases hoolekandeasutuses viibivad patsiendid saavad hääletada eelhääletamise ajal ja seda nimetatakse hääletamiseks valija asukohas. Toimingu korraldab jaoskonnakomisjon koos asutuse administratsiooniga.

Asukohas hääletamist ei maksa aga segi ajada valimispäeval korraldatava kodus hääletamisega: kui asukohas hääletamine toimub eelhääletamise ajal, siis kodus saab hääletada ainult valimispäeval.

Võimalus valida

«Valimisjaoskonna inimesed tulevad nendesse osakondadesse, kus on pikaajalised patsiendid, kes ei saa valimispäeval valima minna,» selgitas Viljandi haigla õendusjuhi kohusetäitja Ülle Kumm. «Kui inimesed soovivad valida, siis peab neil see võimalus olema.»

Kummi sõnul pole võimalik kõiki patsiente ühest ruumist teise liigutada ning seetõttu on igas osakonnas hääletamiseks oma ruum. «Kui on sundravi, siis toimub hääletamine sundravi osakonnas.»

Viljandimaa valimisjuht Küllike Kütt rääkis, et psühhiaatriakliinikus korraldab valimisi Viljandi valla valimisjaoskond, kelle territooriumil kliinik asub. See on jaoskond number 2, mille esimees on Olavi Peel.

Peeli ütlemist mööda saatis üksuse juht jaoskonda digitaalselt allkirjastatud nimekirja nendest, kes soovivad valida. «Valmistasime ette ümbrikud ja nimekirjad ja siis läksime komisjoni liikmete ja kastiga kohale.»

Hääletajatele oli osakondades ette nähtud kaks ruumi. «Ühes sai sedeli kätte ja teises sai numbri kirjutada,» kirjeldas Peel. «Õendusosakonnas on lamavad haiged ja seal käisime tubades.»

Kõigil hääleõigust pole

Nagu Olavi Peel nentis, tunti psühhiaatriakliinikus hääletamise vastu huvi. «Hääletajate arv sõltus osakonnast: mõnes oli neli-viis hääletajat, kuid oli ka selliseid, kus neid oli 14.»

Päris kõigil patsientidel hääleandmise õigust ei ole. «Mõnel inimesel on see kohtuga ära võetud,» ütles Peel ning täpsustas: «Inimene võib küll eestkostel olla, aga tal võib ka valimisõigus olla. Seda otsustab kohus.»