/nginx/o/2017/10/13/7207987t1hb5fc.jpg)
Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure jätkub Viljandis ka sel aastal. Neljapäeval, 19. oktoobril kell 18 kuuleb Viljandi pärimusmuusika aidas hõimupäevade kontserdil maride temperamentset muusikat ansamblilt Kuat ning komi ansambli Tšernõš tšipsanistid demonstreerivad oma oskusi arhailistel vilepillidel. Põlisrahvaste eksootikat pakuvad ka sölkup Ljudmilla Dibikova võimas hääl ning hant Valentin Valgamovi pillimäng ja mitmes põhjala keeles kõlav laul.
Kontsert on kõikidele kooliõpilastele tasuta, sissepääs on õpilaspileti alusel.
Hõimupäevadeks valmib ka Karoliina Kreintaali fotonäitus, mida eksponeeritakse pärimusmuusika aidas alates 17. oktoobrist. Näituse materjal pärineb 2015. aastal Mordvamaal ja tänavu Udmurtias tehtud välitöödelt, mille eesmärk oli salvestada veel elus olevat rahvalaulutraditsiooni. Karoliina Kreintaal osales mõlemal ekspeditsioonil nii salvestusprotsessi abilise kui ka fotograafina.
Marimaa pealinnast Joškar-Olast pärit ansambel Kuat (Jõud) sulandab mari rahvamuusikat eri stiilidega. Kord saadab meloodiline lüüriline laul maride temperamentset tantsumuusikat, siis aga garneeritakse arhailist muusikat nüüdismuusikaga. Väljendusrikas vokaal saadab maride traditsioonilisi instrumente, mida täiendavad basskitarr ja kontrabass. Ansambli liider Ivan Kamentšikov osales oma traditsioonilise pereansambli koosseisus hõimupäevadel ka eelmisel aastal, tänavu suvel võttis ta osa "Eesti ETNO" laagrist.
Folklooriansambel Tšernõš asutati Komimaa lõunaosas juba üle 60 aasta tagasi ning see koosneb eranditult naistest, sest maailma põhjapoolseima rahva väga arhailist instrumenti tšipsani mängivad ainult naised. Tšipsan on permi-soome rahvastele iseloomulik roost valmistatud vilepill, mille viled on eri pikkusega. Tšernõši küla on maailmas ainus, kus selle pilli mängimise traditsioon on autentselt säilinud.
Vägilase mõõtu sölkup Ljudmila Dibikova on laulnud sellest ajast, kui ta ennast mäletab. Oma ema kõrval on ta süüvinud sölkuppide pärandisse, aga õppinud ka Moskvas Venemaa muusikaakadeemias. Tema võimas hääl ja laulude rikkalikud harmooniad ei jäta külmaks ka kõige rafineerituma maitsega muusikasõpru. Siinne publik on temaga juba kohtunud hõimupäevadel kolm aastat tagasi.
Jamaali-Neenetsi ringkonnas elav noor hant Valentin Valgamov laulab hantide traditsioonilisi laule. Kohalike põlisrahvaste kultuuri hea tundjana oskab ta laulda mansi, neenetsi ja sölkupi keeles. Hantide rituaalseid rahvalaule saadab pillimäng. Peale isetehtud handi rahvapillide kuulub tema instrumentide arsenali ka handi traditsiooniline pill, kandlesarnane naras juh, mida ta oskab mängida peaaegu ainsana maailmas. Valgamov on oma pereansambli Sumat Nuv liige.