iDeal kampaania

Purjus juhi eest põgenenud mees: kihutasime raba vahel 120 kilomeetrit tunnis

Leie tankla.

FOTO: Elmo Riig

Peatselt 40-aastaseks saav Kolga-Jaani valla mees Heiki tunnistas, et kolmapäeva õhtul läbielatud tagaajamisele mõeldes kerkib tal adrenaliin endiselt lakke ning purjus jälitaja kohta tahab ta kindlasti politseile avalduse teha.

Heiki oli koos kaaslasega õhtul teel Kolga-Jaanist Viljandisse, et kinno minna. «3D-filmi asemel sain real-D-filmi,» lausus ta reede hommikul naljatledes.

Kui mees oli jõudnud autoga Parika raba vahele, kihutas üks auto temast mööda. Esimese hooga ei pööranud mees sellele tähelepanu, aga järgmisel hetkel seisis see auto vilkuvate ohutuledega bussipeatuses. «Noh, nii kiire siis oligi,» mõtles Heiki ja jätkas teed.

Mööda ja ette

Mõni hetk hiljem vuhises auto taas Heikist mööda, sõitis talle ette ja võttis hoo maha. «Kummaline,» mõtles Heiki, pani sisse suunatule ja sõitis mööda. Ja jälle oli tundmatu auto tema kõrval, et mööda sõita, ja jälle keeras ette ning aeglustas. Kui Heiki uuesti mööda üritas sõita, eesolija seda enam ei lubanud, vaid hakkas teed blokeerima.

Autod olid jõudnud Viljandi valda ning Heiki jäi seisma. Kohe peatus ka jälitaja ning väikse kohmitsemise järel astus juht autost välja. «Mõtlesin, et mida nüüd edasi teha,» meenutas Heiki. Esmalt lasi ta juhipoolse akna pisut alla, aga kui ta mõistis, et tema poole tuigerdav mees on suure tõenäosusega purjus, siis otsustas ta, et raba vahel pimedal teel ta tolle mehega kontakti luua ei soovi.

Järgmisel hetkel pani Heiki autole tagurpidikäigu sisse ja asus tagurdama. «Seal oli koht, kus sai ümber keerata,» ütles ta. Kui auto oli juba suunaga Kolga-Jaani poole, nägi ta, et ka jälitaja on auto ümber pööranud. «Mõistsin, et lihtsalt ma temast lahti ei saa,» nentis Heiki.

Üheaegselt üritas põgeneja välja mõelda, miks teda jälitatakse ja mida ette võtta. Talle meenus, et Kolga-Jaanist välja sõites oli ta unustanud ühe autoga kohtudes täistuled pooltulede vastu vahetada. Järgmisena tuli talle ette, et tuleks helistada politseisse. «Adrenaliin oli nii üleval ja veri vemmeldas, et politsei numbergi ei tulnud meelde,» tunnistas ta.

Kõrval istuv naine helistas häirekeskusesse ja andis toimuvast teada. Sellest tekkis ka viga eilsesse Sakalasse, kus sama juhtumit kirjeldades oli kirjas, justkui juhtinuks autot naine.

Viie aasta pikkuse juhistaažiga Heiki kihutas samal ajal kohati 120 kilomeetrise tunnikiirusega vihmast ja puulehtedest märjal teel Kolga-Jaani poole, jälitaja kannul. «Kurvides võtsin hoogu maha, sest võimalus sõit ümber puu lõpetada, oli väga suur,» nentis ta.

Sajatused aia tagant

Heiki eesmärk oli konflikt viia asustatud kohta, kus tal oleksid sõbrad ümber, ja seepärast suundus Kolga-Jaani. Ta sõitis sõprade juurde ning pääses enne jälitaja saabumist tuppa varju. Jälitaja tuli maja juures autost välja ja saatis teele sajatusi. «Mis sa arvad, et oled nii kõva mees, et võid täistuledega sõita?» olevat mees Heiki mäletamist mööda röökinud, aga majja ta tulema ei hakanud, sest aias haukus sõprade koer.

Jälitaja lahkus, aga oli mõne aja pärast tagasi. Siis õnnestus Heiki sõbral fikseerida auto mark ja number ning need politseile edastada. Kontrollimisel selgus, et auto oli registrist maha kantud ning sel polnud kehtivat ülevaatust ega kindlustust. Lõpuks lahkus purjus jälitaja Kolga-Jaanist Leie poole.

Kui politseinikud Kolga-Jaani jõudsid, sai Heiki anda neile auto ja mehe kirjelduse ning mõni aeg hiljem tabatigi auto Leie tankla juures. Roolist tabatud purjus mees viidi arestikambrisse ning kindlasti saab ta väärteokorras karistuse joobes juhtimise eest. Politsei patrullitalituse juhi Alar Sadama sõnul saab politsei juhtunut praegu käsitleda kui joobes juhtimist. Kui Heiki on teinud avalduse, siis saab uurida jälitamisega seonduvat.

Heiki on veendunud, et juhtunu kohta esitab ta politseile avalduse. «Sellist tegu ei saa niisama jätta. Sisuliselt ründas ta mind surmarelvaga, kui me 120-kilomeetrise tunnikiirusega maanteel sõitsime ja ta üritas mulle kõrvale sõita, et mind tõenäoliselt rammima hakata,» rääkis ta. «See kõik oli nagu märulifilmi stseen, aga päriselus, kus eksimiseks ruumi ei ole.»

Tagasi üles