Kuriteosüüdistusega vallajuht vabanes usinalt varast

Mullu novembris Viljandi kohtumaja tehtud otsuse kohaselt on endine Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo (pildil) süüdi omastamises ja korruptsioonis. Praegu käib vaidlus ringkonnakohtus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Korruptsioonisüüdistusega kohtu all olev Kõpu eksvallavanem Tõnu Kiviloo suutis juba eeluurimise ajal märkimisväärsest osast oma varast vabaneda.

Näib, et 18 aastat Kõpu valda juhtinud Kiviloo, keda prokuratuur süüdistab suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises ja grupiviisilises omastamises aastatel 2008–2014, pole talle vallarahva seas kuulsust toonud head rahalist vaistu ka kohtuprotsessi ajal unarusse jätnud.

Nimelt kuulub Kiviloo varasemast kuuest krundist praeguseks talle vaid kaks, sest ülejäänud on omanikku vahetanud või teiste nimele kirjutatud. Tähelepanuväärne on, et kohtuprotsessi ajal läksid müüki ka need maatükid, millele kohus seadis Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi, et kindlustada Kiviloo süüdimõistmise korral temalt kuriteoga omandatud vara kättesaamine.

Raha kaal kohtuasjas pole aga teps mitte väike: prokuratuur nõuab Kiviloolt tagasi 11 434 eurot. Samuti ähvardab endist vallavanemat Postimehe andmetel lähiajal samasse suurusjärku jääv Kõpu valla tsiviilhagi.

Nii üllatuslik kui see ka ei ole, tegi Kiviloo esimese tehingu poolteist kuud pärast seda, kui kriminaalpolitseinikud ta 2014. aasta jaanuaris vahistasid ja vallamaja läbi otsisid. Juba veebruaris kirjutas ta oma Kõpu alevikus asuva isatalu koos mitme hektari maaga poeg Hannes Kiviloo nimele, jättes iseendale elu lõpuni talu tasuta kasutusõiguse.

Kiviloo ütles Postimehele, et taotlus polnud end varast lagedaks teha, vaid maja järgmisele põlvele andmine on peretraditsioon. «Mul sündis nimepärija ja kokkulepe oli, et kui sünnib nimepärija, siis läheb esivanemate maja edasi,» kirjeldas endine vallajuht notaritehingu tagamaid. Hannes Kiviloo ajakirjanikule samast versioonist ei rääkinud, kuid ütles, et talu oleks võinud omanikku vahetada juba varem. Polevat aga mingit põhjust, miks see just siis juhtus.

Ei ole teada, kas Kiviloo kiire samm kinnisvaraga ajas prokuratuuri ärevusse, ent 2014. aasta mais kehtestas kohus prokuratuuri palvel igaks juhuks 4515 euro suuruse hüpoteegi kahele teisele Kiviloo krundile Kõpu alevikus ja Punakülas. Seda selleks, et kui needki varad peaksid korraga leidma teise omaniku, saaks riik otsuse jõustumisel osa raha ikka tagasi.

«See summa on arestitud kohtu poolt konfiskeerimise asendamise tagamiseks, et kuriteoga saadud vara riigi tuludesse välja nõuda,» ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius. Hüpoteek seati aga üsna uurimise algusjärgus ja vahepeal on kuriteoga saadud vara hulk suurenenud 11 000 euroni.

Kuigi hüpoteegiga koormatud kinnisvara pole tavaliselt teab mis kerge müüa, sai Kiviloo ka sellega hakkama. 2016. aasta mais läksid krundid üle Kiviloo kunagisele alluvale, endisele vallavalitsuse maakorraldajale Marje Greenile.

«Mul oli huvi seda maad osta ja ma ostsin selle ära koos hüpoteegiga. Ma tean riski, mis sellega kaasneb,» ütles Green.

Tema sõnul tekkis Kivilool müügihuvi pärast kohtu alla sattumist. Pakkumine oli Greenile soodne, sest võimaldas omamoodi järelmaksu. Kui Kiviloo suhtes peaks nõue kohtuprotsessi lõpuks jõusse jääma, maksab Green 4515 euro suuruse hüpoteegi ise riigile ära. Kui Kiviloo jääb aga võidumeheks, kannab Green sama summa Kiviloole. «Selles mõttes on meil omavahel kokku lepitud nagu järelmaks.»

Kruntide müügiga Kiviloo millegi vastu ei eksinud. «Kohtulik hüpoteek ei keela omanikul kinnisasja käsutada,» ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm. Küll aga peab uus omanik arvestama, et riik võib otsuse jõustumisel tema vara kallale tulla.

Need tehingud ei jäänud ainsaks. 2016. aasta novembris müüs Kiviloo ära ka oma Tallinnas Mustamäel asuva korteri. Praegu on eksvallavanemal 16 hektarit metsamaad ja Kõpu vallas pisike krunt, kus tegutseb tema ettevõte, osaühing Lete Kaubandus.